Otsingutulemused

Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, Teise maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne - ei kauni rootsi neiu Alice'iga, vene intelligendi Niinaga ega oma naise Evaga. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui lahingute õudust, nii suuremeelsust kui reetmist, ja see teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Film on tulvil Raimond Valgre kaunist muusikat.

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.

Masetto, valehabe ees, läheb juhmi kurtumma mängides kloostrisse aednikuks, et leida oma armastatu Ermelina, kellest vanemate tahtel on saanud nunn, sest Masetto polnud nende arvates sobiv väi. Ennast pettusega kloostrisse sokutanud Masetto satub seal meeleliste nunnade piiramisrõngasse. Kimbatusest päästaks teda vaid ime. Ja ime sünnibki! Ooperi algidee põhineb Giovanni Boccaccio "Dekameroni" novellil.

Vanasse heasse Tallinna linna, mille kodanikud edvistavad üksteise ees 1960-70ndate stiilis moerõivaste ja meelelahutusega, saabub ühel ilusal päeval elegantne noor mõõgakandja. Ei möödu kaua, kui linna naissoo seas levib kumu, et tegemist on kuulsa südametevallutaja Don Juaniga. Naiste voorus pannakse proovile ja kohalikud noormehed peavad haarama oma relvad, et end tõestada. Tallinnasse ilmunud Don Juan pole aga see, kelleks teda peetakse.

Meelelahutuslik muusikaline film, kus särava värvika looga esitatakse humoristlik, kohati satiiriline kaasaegne võitlus hea ja kurja vahel. Laulavad Uno Loop, Leonhard Merzin, Kalju Terasmaa, Heidy Tamme, Helgi Sallo ja Toomas Jõesaar. Saadab ansambel K. Kikerpuu juhatusel.

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.