Otsingutulemused

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.

Anna sõidab Inglismaalt oma sünnimaale Eestisse, et üles leida sõja ajal kaotatud ema. Ta satub taasiseseisvumisaja sündmuste keerisesse ja kohtab vabadusaatest sütitatud inimesi, kes aitavad tal jõuda äratundmisele, et hoolimata kauasest võõrsil viibimisest ei ole tema veresidemed kodumaaga katkenud.

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.

Täispikk dokumentaalfilm „Hitler & Stalin 1939“ on Molotovi-Ribbentropi pakti 50ndal aastapäeval, 1989. aastal valminud montaažfilm, milles võrreldakse kaht Euroopa kõige verisemat diktaatorit. Tugeva poliitilise sõnumiga arhiivmaterjalidel põhinev film annab ajaloolise ülevaate Euroopa ärajagamisest kahe totalitaarse režiimi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, riikide annekteerimisest, Teisest maailmasõjast.

Imbi Tamme lapsepõlve taustaks on raadioeetrist kuuldud helid ja hääled. Täiskasvanuks on talle määratud saada Eesti rahvale saatuslike 40ndate kataklüsmides. Noore naise lootusrikas algus optimistliku raadiohäälena Stalini-aegses Eestis põrkub aga ajastu tegelikkusele, kus inimeste saatus, kannatused ja õnn oleneb võimust ja ideoloogiast. See on pühendus- ja mälestusfilm nendele, kelle hääl on saatnud paljude põlvkondade elu.

Nelikümmend viis aastat märtsipommitamisest. Rootsi publitsist Andres Küng külastab kodumaad. Ülemaailmseid eesti noorte päevi kommenteerib organiseerimiskomitee esimees Enno Selirand. Kevadine lillenäitus Lillepaviljonis. Edgar Savisaar kommenteerib ajaloolase Mart Laari vastaseid süüdistusi. Vendade Lembit ja Leo Sootsi ettevõte Peoleo. Laulja Joel Steinfeldi 20-aastase lavategevuse juubel. Interinne ähvardab streikidega. Georg Malviuse lavastus “Viiuldaja katusel” Estonias. Tallinna kunstnike kevadnäitus Kunstihoones. Suurküüditamise 40. aastapäev ja Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento asutamine. Fotonäitus “Naine läbi aegade”.

Eesti Laskurkorpuse võitlustee kaasa teinud režissöör Ülo Tambeki film haarab sündmusi aastatel 1939-1945. Toetudes rindeoperaatorite jäädvustatud dokumentaalsele materjalile, kaartidele armeede paiknemise ja pealetungisuunadega ning rinnete nihkumiste skeemidega annavad autorid ülevaate Eesti Laskurkorpuse moodustamisest ja lahinguteedest. Näidates sõja-aastate raskusi ja inimesi sündmuste keerdkäikudes on filmil ajalooline ja emotsionaalne tähendus.

Noor abielupaar, Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik või kiirustada üha järgmiste ajaliste eesmärkide poole. Toomase kasuisa Mart, keda oma pojaga seob sõjaaegne traagiline sündmus, soovib noor aidata, kuigi otsib isegi vastust küsimusele: mis on meie elamise ja olemise mõte?

Foto ja arhiivikaadritel põhinev ülevaatlik dokumentaalfilm eesti lenduritest ja nende tegevusest esimese maailmasõja lahingutes. Paljud vene, inglise ja prantsuse lennukoolis hariduse saanud eesti noormehed jõudsid tsaariarmees ohvitseristaatusesse. 1917. aasta revolutsioon Venemaal sundis lendureid poolt valima. Paljud eesti lendurid langetasid valiku punaväe kasuks. Põgusalt puudutatakse mitme eesti lenduri elusaatust.

ENSV vabastamise 25. aastapäeva tähistav film põhineb suuresti arhiivimaterjalil, taustal diktoritekst. Kaadrid Suure Isamaasõja lahingutest, Tartu ja Tallinna vabastamisest, Narva lahingutest, Lääne-Eesti saarte vabastamislahingutest, Stalingradi taastamistöödest, Eesti Laskurkorpuse vastuvõtust Tallinnas. Arhiivikaadrid Klooga koonduslaagrist ja sõjajärgsetest taastamistöödest Tallinnas. Sõjaveteranide paraad Võidu väljakul ja miiting lauluväljakul Tallinnas.