Otsingutulemused

Tänapäeva Eesti üks tunnustatuimast ja andekamaist kirjanikest, Viivi Luik, on alati valutanud südant oma maa ning rahva saatuse pärast. Erilise tunnustuse tõi talle põlvkonnaromaan "Seitsmes rahukevad". Poetessina hoiab ta oma luule kaudu imet, lihtsat ja inimlikku. Olgu see siis lilla hüatsint kivilinna määrdunud aknaruudus, taevaste tuul puhumas laiali eluvaevade tusapilvi või maa ja isamaa kestmise tume talvejää. Viivi Luik on terve põlvkonna ajalaulikuna luulekeelde ümber sulatanud ränkade aegade hingevalu, masenduse ja lootuse. Hetki aja liikumisest mõtestavad Viivi Luik ja Jaan Kaplinski.

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".

Peeter Urbla ja tema filmimeeskond saadab populaarset rokkansamblit Ruja tema töörohke juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal. Siiski pole tegemist ainult kontsertfilmiga, oluline on ka Ruja populaarsuse põhjuste otsimine, noorte ja levimuusika vaheliste suhete avamine. Põgusad intervjuud Valter Ojakääru, Ott Arderi ja muusikute endiga.

Lauljatar Katrin on loomingulises ja hingelises alavormis ning esineb popansamblite konkursil alla ootuste. Ta otsustab pöörata uue lehekülje ning kirjutada laulu, mis kannaks olulist sõnumit nii kuulajatele kui talle endale. Katrini isikudraama, tema kahtluste ja eneseleidmise lugu seob ühte 1970-80ndate tuntud levimuusikute etteasted.

"Tänapäeval, mil asjade maailm ja paljud sellest tulenevad väärtused on ennast suutnud diskrediteerida, muutub minu silmades see rida, mis algab elava tulega ja lõpeb kunstiga, kuidagi eriti kaalukaks. See pole kunsti nõrkus, vaid jõud." See mõte portreteeritava tekstist iseloomustab ka filmi üldist mõttelist tonaalsust, mille subjektiks on Enn Põldroos oma maalidega.

Helle Tiisväli püüab tabada rahvakirjanik Aadu Hindi loomingulist kreedot.

Eesti dokumentalistika tippude hulka kuuluv Mark Soosaare dokumentaal-essee Eduard Wiiraltist - saatanluse selgeltnägijast ja valgusingellikust kunstnikust, nagu temast kirjutas 1937. aastal ajakirjas Le Courrier Graphique kriitik Pierre Mornand. Filmis kohtuvad kaks erinevat maailma – looduslähedane lihtsus ja suurlinlik ekstravagants, rännatakse kunstniku jälgedes ning süüvitakse tema loomingu salapärasse. "Maised ihad" on täispikk portreefilm Eduard Wiiraltist läbi tema naismodellide silmade. Kaamera rändab mööda Eestit, Lapimaad, Pariisi ja Marokot. Mitte kõiki modelle ei õnnestu kohata, kunstnikku saatnud mõtteid ja vaimsust aga küll.

Pilguheit kunstnik Elgi Reemetsa loomingule. Jälgitakse kunstnikku lõnga värvimas, vaipa kudumas, kavandeid joonistamas, saateks tema mõtted rahvakultuurist ja kunstiloomingust. Mitmekülgse tarbekunstniku loomingu hulka kuuluvad nii keraamika, metall- ja nahkehistöö kui ka vaibad. Elgi Reemets armastab oma tööd, mis ei olegi nagu töö, pigem mäng. Kunst muudab inimese paremaks, ilusamaks ja õilsamaks, on kunstnik veendunud.

Ülo Vilimaa on ühes isikus ballettmeister tantsu loojana ja tantsija loomingu teostajana. Näeme loomingulise protsessi erinevaid radu, inspiratsiooni allikaks võib olla muusika, idee või vorm, kujund. Proovisaalis elustub läbi otsingute kunstniku mõte, sünnivad erinevad karakterid, uued tantsud, asudes oma kohale tantsitud kujude pikenevas galeriis.

Pärnus asub Eestimaa esimene muuseumiks ehitatud hoone. Projekti tegi muuseumi direktor ise. Kas muuseumimees leiab ka maapõue peidetud kuldtõlla, millest kõneleb kauge ja kaunis legend aegade tagant, tõlla, mida põlvkondade kaupa on käidud Linnamäel välja kaevamas? Kas lennukad unistused saavad teoks? Omar Volmerist, Pärnu muuseumijuhist, film kõnelebki.