Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (28)

Ma elasin Eesti Vabariigis

1939 - Ma elasin Eesti Vabariigis

2010 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo

Liina Triškina dokumentaalfilm Eesti riigile saatuslikust 1939. aastast, vabadusest ja sundseisust, tegemistest ja tegemata jätmistest

Mis tunne on olla 10-aastasena ajaloo pöörises? Mis tunne on olla noor inimene riigis, mis ühel päeval naudib edu vilju ja järgmisel kaob kaardilt? Eesti riigile murrangulist 1939. aastat ja suure maailma ajaloosündmusi vaadeldakse kõrvuti tollaste laste mälestustega. Perekonnafotod, ajaleheväljalõiked, dramaatilised arhiivikaadrid, nüüd juba eakate inimeste lapsepõlvemälestused seovad kokku traagilise 1939. aasta sündmused ja Eesti riigi vaikse hävingu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
75-aastane ronk

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: 75 years old raven

2009 | Tudengifilmid, Harjutusfilm (dokumentaalne) | Režissöör: Regina Kaselaid, Eliis Pärna

BFM meediaüliõpilaste Eliis Pärna ja Regina Kaselaiu lühifilm aines "Introduction to Television" on portreefilm tunnustatud dirigendist ja värvikast persoonist Tiia-Ester Loitmest.

"75 years old raven" piilub tunnustatud Eesti dirigendi Tiia-Ester Loitme koju ja avab läbi peategelase jutustuse killukesi tema elust. Omapärase välimusega 75-aastane naine peab tähtsaks riietust, armastust oma tütarlastekoori "Ellerhein" ja lindude vastu. Vaatamata väärikale eale oskab Tiia-Ester Loitme jääda nagu ikka karismaatiliseks ja veidi salapäraseks.
- Vaata
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Soome lahe õed

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Imbi Paju

Imbi Paju dokumentaalfilm räägib loo Eesti naiskodukaitsjate ja Soome lottade 1920ndatel aastatel alguse saanud koostööst ning õelikust läbikäimisest, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Kunagiste Eesti naiskodukaitsjate ja Soome lottade meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Kroonikakaadrid ilmestavad totalitarismi tõusu 1930ndate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemisega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool, see, mis tuleb esile poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ants Eskola: Olla või mitte olla

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Paul Esperk-Virve

Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.

Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulev revolutsioon

2006 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Maureen Castle Tusty, James Tusty

Ameerika režissöörid James Tusty ja Maureen Castle Tusty näevad Eesti laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tõrjutud mälestused

Filmi originaalpealkiri: "Torjutut muistot"

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Imbi Paju

Imbi Paju dokumentaalfilm stalinilikust režiimist, selle ohvritest ja ellujäänute tõrjutud mälestustest.

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Isake Dracula Eesti variant

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Totalitarismi anatoomia, sarkastiline tagasivaade süngeimale perioodile Eesti ajaloos käesoleval sajandil.

Okupeeritud Eesti. Stalin ja tema aeg, mil luuletajad kirjutasid Stalinile oode ja poeeme, metsavennad aga laulsid: "... ja Stalin tappa on meie püüd". Tribüünidelt pöörduti Stalini kui "eesti rahva suure sõbra" poole, rahva enamiku jaoks aga kehastas Stalini nimi Eestit tabanud vägivalda ja valet, mis ei jätnud puutumata ühtki eluvaldkonda, tungides vampiirina iga inimese ellu. Film lõhub müüdi eesti rahva ühtsest vastupanust võõrale võimule ning hoiatab olnu kordumise võimalikkuse eest.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Diplomaadi saatus

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Riigimehe ja diplomaadi, Karl Friedrich Akeli elu lõppvaatusest kõnelevad tema tütred Asta Treude Tallinnas ja Lia von Sydow ning tütretütar Lii Heribertson Stockholmis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis