Otsingutulemused

Kroonikafilmis viiakse vaataja visuaalsele reisile lähiminevikku, kus aasta algul valitsev ülim optimism asendub aasta edenedes kainestava reaalsusega. Pühendatakse tähelepanu kohustuslikele sündmustele: vabariigi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt Estonia teatris. Edasi liigub lugu uue õiguskantsleri ja palju poleemikat tekitanud vabadussamba temaatika juurde. Kaamera jõuab ka 2008. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud Uma Pido ja punklaulupidusid kajastama. Finaalis muutub aktuaalseks kohalejõudnud majanduskriis ja sellega kaasnevad dramaatilisused. Film pakub pistelise valiku aastal 2008 toimunud suurtest ja väiksematest sündmustes.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

Väikese aleviku servas elavad ühe katuse all 90-seks saav ema Irene, pensionieelikust perepoeg Elmu ja tema elukaaslane Maimu, kelle hüüdnimedeks Putukas ja Mõmmi. Pere argipäev on hall ja sündmustevaene, aga elada tuleb sellistki elu. Elmu on kõva napsumees, aga elule ei pane ta midagi süüks. Ema Irene unistab elada niikaua, et saaks oma joodikust poja maha matta.

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme.

Vormsi saar elab oma seaduste järgi. Suvel keeb ja möllab, talvel on peaaegu välja surnud. Külapoe müüja Tanja tuli saarele paar aastat tagasi. Nad elavad laevakokast abikaasa Erviniga Rumpo külas, päris mere ääres. Pood on saare keskpunkt nii talvel kui suvel ja igal hommikul kell kaheksa avab Tanja külapoe aknaluugid ja keerab lahti ukse: kas täna üldse keegi tuleb või on tulijaid mitusada?

Kullar Viimne jäädvustab oma ringsõitu Euroopas, otsides vastust küsimusele jumala olemasolu kohta. Reisipäeviku vormis, isikliku kirjana vormistatud filmi pühendab Kullar oma surnud väikevennale. Kullar reisib hääletades, ta liigub edasi erinevate sõiduvahenditega. Tallinnast alustades läbib Kullar Poola, Prantsusmaa, Portugali, Hispaania, Šveitsi – kohtub sealsete inimestega ja püüab iseendas selgust saada.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Kas kuskil mujal kui Kihnus võiks Eestis näha rahvarõivais naist mootorrattal oma igapäevastele asjatoimetustele tõttamas? Elu merel käivate meeste kõrval on sundinud siinseid naisi olema iseseisvad. Ja nii ei jää neil ka tantsupidu sellepärast pidamata, et mehed enam tantsima ei tule. Kihnu naised võtavad kätte ja tantsivad omavahel.

Enam kui 300 aastat tagasi viidi Venemaal läbi kirikureform, millele vastuhakkajaid on sajandite jooksul taga kiusatud. Ennast vanausulisteks nimetavad inimesed päästsid end huku ja vägivalla eest pagedes riigi äärealadele. Osa neist sattus Peipsi läänekaldale. Eestlaste kõrval on nad talunud kõike, mis meie maale osaks on saanud, nad on endiselt säilitanud usu, omanäolise kultuuri ja elulaadi. Kolm sajandit on nad valmis olnud saabuvaks maailmalõpuks. Iga päev on elatud nii, nagu järgmist ei pruugiks saabuda.