Otsingutulemused

Saaremaa Ühisgümnaasiumi abituuriumieelne lend toob traditsiooniliselt juba 23. aastat järjest jõuluks lavale suure kabaree-etenduse, millega seejärel koolist väljaspoolgi etendusi antakse. Kirglikud dokumentaalkaadrid Saaremaa Ühisgümnaasiumi koolielust läbi 2011.aasta kabaree ettevalmistuste ja 23-aastase traditsiooni. Lavatagune ja -esine elu. Higi, pisarad ja veri. Armumised ja lahkumised. Loobumised ja võidud. See kõik jääb proovisaali, sest etendus peab olema laitmatu. Igal aastal on kabaree ühe lennu etendus, ühe lennu isetegemise rõõm.

Karksi-Nuia mehe Herbert Sepa vanus passis on 83 aastat, aga see on ka ainus asi, mis teda enamiku samaealistega seob. Herbert seisab pea peal, jookseb, teeb jõuharjutusi ja teivashüppes on ta Eesti parim omavanuste seas. Veteranide kergejõustikuvõistluste Euroopa hõbe on tal taskus, kuid ta unistab maailmameistritiitlist. Ta on veendunud, et kui piisavalt harjutada, ei ole tal terves maailmas vastast.

2007. aasta kevadel asuvad vaimupuudega neiud üle Eesti valmistuma oma missivõistluseks. Missikonkurss Miss Vaimukad 2007 saab teoks augusti lõpus Läänemaal Tuksi Spordi- ja Puhkebaasis. Võistlust aitab läbi viia ka Eesti Miss Estonia 2007 Viktoria Azovskaja, kes õpetab, juhendab, julgustab ja lohutab. Noored naised on elevil, õnnelikud ja siirad. Miss Vaimukad 2007 tiitli pälvib Saaremaalt pärit noor naine Pille Siplane, kelle unistuseks on teha ise filmi. Missivõistluse võitmine aitab Pillel oma unistus teoks teha, lisaks missitiitlile saab ta auhinnaks videokaamera. Pille esimene film valmib režissöör Peeter Simmi juhendamisel.

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks.

Viis inimest, kelle ballett on vallutanud juba noorena, on aastakümnete jooksul oma silmaga näinud selle kunsti kirkaimate tähtede süttimist ja sära maailmakuulsas Peterburi Maria teatris. Tantsu võluvaim on nad vangistanud, kuid kinkinud ka ülima naudingu hetki, mida nad tahaksid üha uuesti läbi elada, ikka ja jälle täpselt samal kujul.

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.

Marina Kuvaitseva on 40-aastane uhke ja iseseisev naine, kes töötab Narvas rahvakunstiansambli Suprjaki juhina. Marina loodud ansambli lauljad on üksildased haritud naised, kes ei taha elada meestega, kes neist rumalamad või liialt viina võtavad. Narva inimesed ei tea, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Rahvamuusika kaudu püüavad naised tunnetada oma juuri, leida vaheldust ja tasakaalu oma elus.

Vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud filmiminiatuur, mis kõneleb inimese lakkamatust eneseületamisest.

Muusikadokumentaal dirigent Erich Loidi tööst noorte viiuldajate ansambliga ning muusikakasvatuse mõjust laste ja noorte kasvamisel distsiplineeritud ja teistega arvestavateks inimesteks.