Otsingutulemused

Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.

Lenin (7134m) on mägi Kõrgõzstanis, mille vallutamine on hüppeplatvormiks maailma kõrgeimatest tippudest unistavatele alpinistidele. Dokfilm kirjeldab noorte mägironijate esmakohtumist Leniniga. Lisaks füüsilisele ettevalmistusele nõuab nii kõrge mäe vallutamine ka kõva närvi. Jaan Künnapi Alpinismiklubi kaheksamehelisest rühmast läks otsustavale rünnakule ainult kolm. Alpiniste näidatakse suures plaanis ka sellistes olukordades, mil kõrgus on räsinud keha ja meelekindlus kipub kaduma.

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

1998. aasta sügisel toimus Eesti esimene Himaalaja Ekspeditsioon maailma kõrguselt kuuenda mäe Cho-Oyu (8201 m) tippu. Esmakordselt alistus eestlastele 8000 meetri piir. Võit ei tulnud siiski esimesel katsel, loodus pani mägironijad proovile. Rünnak Cho-Oyule võeti ette Tiibeti poolelt, see andis võimaluse pisut tutvuda ka tiibetlaste elukommetega. Riho Västriku filmirännaku kangelasteks on eelkõige 10 Eesti alpinisti, kes osalesid ekspeditsioonis, kuid oma osa on ka tiibetlastel ja nende põhilistel kaaslastel jakkidel. Ja muidugi – mägede ilu.

1997. aastal lehvis sini-must-valge kahel korral Ameerika kontinendi kõrgeimal tipul Aconcagual. Täpselt 100 aastat pärast mäe vallutamist kordasid sama teekonda kaks alpinistide rühma Eestis lumeleopardide Tõivo Sarmeti ja Jaan Künnapi juhtimisel. Eestlased Ameerika katusel on meeleolukas lugu Künnapi rühma läbielamistest.

1998. aasta suvel siirdub suur rühm Eesti mägimatkahuvilisi Kaukasuse ekspeditsioonile rinda pistma Euroopa kõrgeima mäetipu Elbrusega (5642 m), tähistamaks neljakümne aasta möödumist eesti alpinistide esimesest Elbruse vallutusest. Paljud neist on mägedes esmakordselt. Reisipäeviku laadis dokfilm kirjeldab teekonda Elbrusele selle kõikides etappides, kuid keskendub neile kolmeteistkümnele kõige vastupidavamale seltskonnast, kes ründavad mäetippu. Raske lõputõus läbi eneseületamise, valu ja vaeva saab lõpuks korvatud õnnetundega, mis valdab tippujõudnuid, seistes pealpool pilvepiiri.

Dokumentaalfilm tippspordist teenelise meistersportlase jalgrattur Riho Suuna pürgimiste ja ebaõnnestumiste taustal. Eesti jalgratturil on keerulised ajad NSV Liidu koondises võistlemisel ja püsimisel.

Tõsielufilm jalgrattasõidust kui tervisespordist ja Eesti kogemustest sel alal. Jalgrattaveteran Georg Janson räägib jalgrataste kvaliteedi langusest, näidatakse värvikaid episoode traditsioonilisest spordipeost - kevadisest Tartu rattarallist, kus enamik sõidab oma lustiks ja terviseks.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?