Otsingutulemused

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Palanumäe talust on soetõbi viinud isa, ema ja vanema poja. Noorem, veel poisiohtu Hind näeb, et ta ei saa kehva talukohaga üksi hakkama. Vennale tulevaseks naiseks toodud Paabu on majatalituses osav ja meeldib Hinnule, kuid põllul ja heinamaal on vaja rohkem töökäsi. Sulasest Jaagust on rohkem tüli kui abi. Pakk-Rätsepa jutt, et keisri usku minnes saab soojal maal parema elu peale, ahvatleb Hindu, kuid mõisa- ja vallaülemusi ajab see ainult tigedaks - kuidas julgeb see piimahabe mitte tahta siin Liivimaal mõisat orjata?

Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.

Filmijutustus haavatud hingedega laste elust. Saatus on toonud nad kokku eriinternaatkooli, ent saatuse kiuste püüdlevad nad headuse poole, otsides omaenese “mina”. Tüdrukud jutustavad avameelselt oma lugusid. Vaatamata noorele eale on igaüks neist saanud tunda elu pahupoolt. Kaagvere erikoolis on range režiim – aiast väljapoole pole lubatud minna, valvurid on relvastatud. Poisid räägivad Puiatu erikooli sattumisest või siis uutest pahadest kommetest, mis just Puiatus juurde tekkisid. Poiste hoiakud ja saatused on erinevad. Nad räägivad oma unistustest, laulavad, mängivad kitarri. “Oo Eestimaa...” kõlab kaunilt ja kurvalt, nagu võtaks kokku poiste rikutud elud...

1950ndate algus. Komsomoliaktivist Mait Kukemeri lähetatakse maale kevadkülvi tempot tõstma. Kolhoosnikud eesotsas esimees Tuvikesega ei kiirusta põllule, sest madalad maad on liiga märjad. Ka seemnevilja ei jätku, ülemused linnas aga nõuavad tulemusi. Noorel külvivolinikul tuleb leida lahendus, olgu hea või kurjaga, ja sel helgel ja hullul kevadel saab ta mõndagi teada nii elust kui enesest.

Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.

Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.