Otsingutulemused

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Filmi autor Yrjö Tähtelä dokumentaalfilm on esimene tõsisem katse    selgitada Soome ja Eesti suhteid. Filmi tegijate eesmärk oli tuua Eesti revolutsiooniliste sündmuste kaudu välja võimalikult palju neid asjaolusid, millel on olnud tähendus mõlema maa arengus.

Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

Eesti soost elukutseline atleet Georg Lurich saabub 1910. aastal Tallinna, kaitsma järjekordselt maadluse maailmameistri tiitlit. Siin ootavad teda vaimustatud rahvuskaaslased ja noored sportlased, kellele ta on iidoliks nii oma sportliku pühendumuse kui eluhoiakutega. Kuid samas varitsevad teda spordimaailma mahhinatsioonid läbisegi kohalike võimumeeste madalate intriigidega. Kui Lurich neist otsustavalt lahti ütleb, satub ohtu nii tema sportlik karjäär kui suisa elu.

Ütleme Tartu, mõtleme Matteus. Saksamaal arhitektiks õppinud Arnold Matteus (1897- 1986) tegutses mitme võimu ja sõja ajal Tartu peaarhitektina, oli härrasmees, diplomaat, looja ning kompromissimeister. Ta ei müünud end kordagi maha. Portreefilm Matteusest valmis 1981, ent pärast toonase kultuuriministri kriitilist hinnangut sai sellest hoidlafilm, mida tohtis näidata vaid võimude eriloal kinnistel seanssidel. Laiemale auditooriumile sai film kättesaadavaks alles pärast Eesti taasiseseisvumist ja uues kuues ilmus see vaataja ette pärast digitaliseerimist 2007. aastal.

Film Jõgeva noorteklubi Hekto ettevõtmistest erinevatel üritustel. Klubi aktiivseks eestvedaja on selle president, kaks kõrgkooli lõpetanud tippsportlane Ants Paju, kes räägib olulistest aspektidest noorteklubi tegevuse kujundamisel ja juhtimisel. Sõna saavad Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Eilart, Jõgeva KEK-i juhatuse esimees, tennisemeister Ants Juhvelt, partei Jõgeva rajoonikomitee esimene sekretär Alfred Kütt.

Bruno Tomberg peab üliõpilastele loengut. Diktor räägib Kunstiinstituudi erialadest ja õppetööst. Erinevatest materjalidest üliõpilastööde näidised. Udo Ivask ja Villu Järmut avaldavad oma arvamust disainist. Üliõpilased jagavad oma mõtteid seoses õpitava erialaga. Linnapilt ja inimesed erinevates keskkondades.

Tuisu Taavi on kimpus tuulevaikusega, mis ei lase teha tavapärast kalamehetööd. Ei talle ega ega kellelegi teisele kaluritest meeldi kalakaitseinspektor Olevi keeld mootorpaatidega järvele minna – kalamaimud saavat kannatada. Taavile teeb muret ka see, et Olevit nähakse sageli medõe Leili seltsis, sest neiu on Taavile armas. Ent Taavi pole see tüüp, kes ummikseisu vaikselt välja kannataks.

Portreefilm noorest Eesti revolutsionäärist Vilhelmine Klementist (1904–1929), tema elust ja võitlusest. Filmis on rikkalikult kasutatud vanu dokumente, fotosid, kroonikakaadreid jm arhiivimaterjale, mis aitavad mõista tulihingelise neiu kujunemist töörahva õiguste eest võitlejaks.