Otsingutulemused

Kolm noort hinge - nõid, kunstnik ja filoloog on väikese Soonlepa küla kolm viimast aktiivset elanikku. Vaatamata nende kõrgele eale rikastavad nad oma igapäeva elu kunsti, maagia ja mälestustega. Ühel päeval kaotab küla oma kolmanda jala, kui 79-aastane Aino teadmata ajaks haiglasse saadetakse, jättes küla viimased mehed üksinda oma maailma.

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ...

Riho Västriku lühidokumentaalfilmis kohtuvad Tapal kaks poliitilist ajastut ning tulemuseks on sürreaalne reaalsus. Nõukogude ajal oli Tapal sõjaväe väljaõppekeskus ja lennuväli. Kokku elas linnas 12 tuhat elanikku. Täna elab Tapal poole vähem inimesi, kuid peaaegu pooled neist räägivad vene keelt. Endine sõjaväelinnak on kiviviske kaugusel NATO kasarmutest, kuhu 2017.a. kevadel saabusid liitlasväed.

Jüri Tarto leiab pärast oma isa Leonhard Tarto surma 2005. aastal üles kirjad, millest ta enne ei teadnud. Kirjad on pärit Maria Laidonerilt ning adresseeritud Leonhardile. Mis küsimusi tõstatavad need poeg Jüris, millised mälestused selle tõttu pinnale ujuvad? Film jälgib Jüri mõtisklusi ning kaamera saadab teda kirjade äraviimiseni Eesti Sõjamuuseumisse, kus teadur Marika Reintam peegeldab isale Maria Laidoneri kirjade tähendust ja tausta.

Dokumentaalfilm Peeter Volkonskist heidab pilgu värvika kultuuritegelase argipäeva ning uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel. Mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele? Kuidas nautida vaba vaimu lendu, kui sinna võib iga hetk sisse lüüa argielu paine? Loometegevuse kõrval uurib film ka peategelase alati toetava abikaasa Maria rolli ja Peeter Volkonski suhteid oma lastega esimesest abielust.

Dokumentaalfilm “Intervjuu Priit Pärnaga” toob vaatajateni tuntud Eesti animarežissööri, karikaturisti ja graafiku teekonna bioloogist filmitegijani. Filmis räägib mees oma isiklikest kogemustest ja emotsioonidest, mis teda viimase 40 aasta jooksul saatnud on. Antud film on hea viis tutvustada nooremale põlvkonnale animafilmi teket Eestis.

Monteerija Virve Laev räägib filmist ja oma mälestustest filmi tegemisest.

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma uue näituse maalimist tavatus kohas – tühjas puumajas Tallinna südalinnas. Maja kuulus kunagi Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimene missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas jälgi inimestest, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu. Tal on rääkimata üks lugu.

Poeetilises võtmes film jutustab loo Naise helgest mälestusest ja hüvastijätust oma vanaisaga. Naine on leinas ning tema elu jookseb justkui mälestusena silme eest läbi. Ta läheb kaevule vett võtma ning sellel "teekonnal" meenuvad talle kohad, mis aja möödudes on muutunud üha selgemaks. Ta peegeldab neid kohtumisi oma mälestusega vanaisa looga harakatest.

16-aastane Emma avastab, et tema äsjalahkunud isa on laadinud oma teadvuse mälupulgale.