Otsingutulemused

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.

Film kirjanikust, Eesti Kirjanike Liidu esimehest ja kauaaegsest Loomingu toimetajast Paul Kuusbergist. Kirjanik meenutab nooruspõlve ja kujunemisaastaid, mõtiskleb eluväärtuste üle, mis ka tema loomingus kajastuvad. P. Kuusberg ühiskondlikke ülesandeid täitmas. Kuusbergist räägivad lavastaja Kaarel Ird, ajakirja Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg jt. Katkendid Paul Kuusbergi teoste ainetel valminud mängufilmidest "Inimesed sõdurisinelis" ning "Mees ja mänd".

Ühe linna näojooned läbi tema inimeste: EKP Võru rajoonikomitee esimese sekretär Aare Männiste, rajooni peaarhitekt Vadim Tšentropov, Võru Mööblikombinaadi kunstnik-dekoraator Evald Oimet, Võru 1. Keskkooli direktor Ilmar Reiman oma abiturientidega, Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi vanemteadur Siiri Toomik, koorijuht, helilooja ja orelikunstnik Paul Elken, noor abielupaar Asta ja Peeter Pant ja Suure Munamäe endine tornivaht Eduard Tagamets.

Humoristlikud miniatuurid "Pärija", "Pähkel", "Ülemus", "Loteriiõnn", "Salapärane inimene", "Kriitik", "Ümberkasvamine", "Oina loogika", mille temaatika hõlmab mitmesuguseid inimlikke pahesid ja veidrusi.

Pastor Paul Lempelius tuleb Hiiumaale otsekui maailma lõppu, kus tões ja vaimus Reigi kihelkonda teenides vabaneda oma saatuse koormast. Ent kohalik rahvas austab paganlikke kombeid ja umbusaldab Lempeliuse karmi jumalariiki. Tema kaunis, kuid lastetu naine Catharina igatseb elurõõmu ja hellust, mida abikaasa asemel talle pakub noor abiõpetaja Jonas Kempe. Nende kõikehülgav armastus ja saarerahva ürgne eluviis saavad proovikivideks Lempeliuse lunastusele.

Noor abielupaar, Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik või kiirustada üha järgmiste ajaliste eesmärkide poole. Toomase kasuisa Mart, keda oma pojaga seob sõjaaegne traagiline sündmus, soovib noor aidata, kuigi otsib isegi vastust küsimusele: mis on meie elamise ja olemise mõte?

Lõuna-Ameerikasse seilates jääb purjelaev "Fortuna" keset Atlandit tuulevaikusse. Kuumus ja janu ajavad meeskonna pööraseks, juba välguvad noad ja ööpimeduses nõiutakse tuult. Kapten Kihnu Jõnn peab taltsutama meeleheitel mehi ja kauplema taevaste vägedega, et viia sihtsadamasse laevapere, kes ta sinnasamasse maha tahab jätta.