Otsingutulemused

Eluolu Jõgeva rajooni Saadjärve kolhoosis, kus viie aastaga on jõutud viimaste hulgast esimeste sekka. Uued elumajad, lasteaed, kooli võimla ja mitmed teenused, mis toodud tööinimesele lähedale, on teinud majandi kohaks, kuhu tahetakse tööle ja luua oma kodupaik.

Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.

Filmi peategelasteks on üksikud vanainimesed, kes varem või hiljem ei saa läbi kõrvalise abita. Vanakesed võiksid jääda oma kodudesse elama, kui välja arendada patronaažiteenistus. Sõna saavad ka Võru rajooni Kirovi-nimelise kolhoosi aseesimees Heino Hallik, patronaažiõed Aime Viira Vändrast ja Evi Vesset Pärnust. Tõstatatud teemasid ja probleeme selgitab filmi autor Hagi Šein.

Pärnu rajooni ühest parimast, Edasi kolhoosist, mis tähistas oma 35.aastapäeva. Nende aastate jooksul on saavutatud palju, ilmast sõltumata on saagid stabiilsed ja majandustulemused head. Aruka töökorraldusega on lahendatud kaadri- ja olmeprobleemid. Seetõttu tahetakse siia ka elama tulla. Filmis räägivad Edasi kolhoosi esimees Vello Prints, peaagronoom Arnold Erm, peazootehnik Toomas Ott, agronoom Ilmar Looring. Tutvume Halliku, Kera ning Blande perekondadega.

Lugu kahest katkisest mänguasjast – nukust ja hanest, kes nääriööl lahkuvad kauplusest ning alustavad teekonda nende juurde, kellele nad määratud on – lasteni. Loo raamiks on perekond, kes alguses loobub mänguasjade ostmisest, kuid hiljem rändavad samad mänguasjad läbi talveöö ise nende juurde. Nukkude teekond lôpeb tavatu püändiga – imega, mis hästi sobib nääriöösse.

Mätsis 1978 külas Enel ja Lars Åke Hägglöfil Örnsköldsvikis, kus maad katab veel paks lumi. Stuvstas peetakse Helga Nõu isa Aleksander Raukase 78. sünnipäeva, Helga ema ja isaga, ka tütred Laine ja Liia. Enn Nõu tädi Senta Ennus San Fransiscost on külas Uppsalas, jalutatakse koos Enn Nõu vanematega. Aleksander Raukas saab 1979. aastal 79. Mais külas Reet Nõul Enköpingis. Helga Nõu onu Heino Reiman koos abikaasa Helvega on Eestist külla tulnud, neid sõidutatakse kaatriga. Suvi 1980 - Anna Björkegren lõpetab Djursholmis gümnaasiumi, Peter Nõu leeripäev Åkersbergas, Jaak Nõu purjekas. Camilla Björkegren lõpetab 1982. aastal Djursholmis gümnaasiumi. Eneli pool Hallstavikis ja ...

Lõbus ja õpetlik lugu sellest, mis on headus. See ei ole lihtsalt meie elu loomulik ja enesestmõistetav osa, vaid jõud, mis aitab ületada mitmeid elus ette tulevaid takistusi.

Tootmiskoondise Marat töötajate olmevõimalused - oma lastesõim, söökla, kohvik, toiduainete pood, juuksur, arstipunkt ja palju muud. Kõnelevad koondise peadirektor Ants Kapral, raadiosõlme ülem Anatoli Dunajev, kombinaadi Välk direktori asetäitja Armand Brosman ja Vabariiklike Tööhoiukassade Valitsuse ülem Siim Kallas.

Kaks esimeest Haanjamaa serval - Antsla külanõukogu esimees Laine Jõnts ja V.I. Lenini nim. kolhoosi esimees, ühtlasi ka ENSV Ülemnõukogu rahvasaadik Arvo Taal.

Pooleldi mängu-, pooleldi tõsielufilm neljast poisist ja nende kasvandikest – hundikutsikatest, sookurest ja mitmest teisest loomast. See on film loodusest ja inimesest, võimalikest loodusetunnetustest ja erinevatest suhetest loodusega. Laanetaguse talus asuvasse metsavahi perre on kutsutud suveks külla vanema poja Timo sõber Riho. Talus käib ka noorema poja Mihkli sõber Hannes ja hargnema hakkab lugu neljast poisist ning nende kasvandikest – emata jäänud hundikutsikatest Bellast ja Donnast ning sookurg Peebust. Suvi möödub. Bella, Donna ja Peep kasvavad suureks. Mis saab olendist, kelle sa oled oma hoolde võtnud? Kes vastutab tema käekäigu eest, kui maailm enam ei mahu su sülle varju ja ...