Otsingutulemused

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.

Sürrealistlik nägemus lapsemaailmast. Vanematel ei jätku tütre jaoks aega, vanaisa on aga igale asjale kriidiga kindla koha põrandale maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm, monotoonne ja arengupotentsiaalita. Tüdruk joonistab selle asemele oma kriipsujukude maailma, kus leiab lõpuks tõelise ja loomuliku lapsepõlve.

See on mõtisklus inimese ja kodulooma suhetest läbi aegade. Filmi keskmeks on koer ja hobune kui inimsoo arengut kõige enam mõjutanud koduloomaliigid. Filmi juhtmõtteks on vastutus. Olles teinud ajaloolise valiku ja kodustanud loom, vastutab inimsugu selle loomaliigi saatuse eest täna ja tulevikus. Olles teinud isikliku valiku ja võtnud mingi kodulooma, vastutab inimene selle konkreetse looma eest.

Rutiinses ja hallis argielus tuimaks muutunud, traditsioonid ning muinasjutumaa kaotanud linnalapsed ja täiskasvanud ei tea, et jõulude eel liigub nende seas väike päkapikk. Päkapikk püüab lapsi kinkidega rõõmustada, kuid satub tihti tragikoomilisse olukorda.

Jalutuskäik ajaloorongis, milles igaüks ajab oma asja. Et leida vett, eksleb peategelane läbi erinevate vagunite, millest igaühes laiutab erinev seltskond oma tõekspidamistega. Lihtne elu oma vajadustega muutub kohati lausa ohtlikuks. Kõik kaob käest.

Hoiatusfilm inimeste hukutavast ahnusest, hoolimatu ja ebaperemeheliku suhtumise tagajärgedest loodusele ja selle tulemusena hukule määratud veekogude elustikust ning saastatud põhjaveest.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.

Väike ringkäik Nõmmel, saatjaks vana nõmmelase ja linnapoisi arutlused elulaadi, kodutunde ja peremeheks olemise üle.

Môistulugu, mis hoiatab ümbritsevasse hoolimatu suhtumise eest. Ahne ôunauss hävitab môtlematult ilusa ôuna, mis lôpuks kukub puu otsast alla prügimäele.