Otsingutulemused

Üksinda elav vanaproua Lea kipub ennast ja ümbritsevat unustama, kui tal on tunne, et keegi jälgib teda. Lühiajalist leevendust pakub poeg Tarmo, kes talle aeg-ajalt süüa toob. Seekord aga poja lahkudes olukord eskaleerub märgatavalt.

See lugu on Milvist, ühest Tallinna äärelinnast elavast üksildasest Eesti pensionärist. Ta on obsessiivne asjade ja kola koguja ning tema nõrkuseks on ukselt-uksele käivad müügimehed, kellele ta kunagi ei suuda ei öelda. Ühel päeval külastab teda noor tolmuimeja müügimees nimega Paul. Vaatamata nende suurele vanusevahele saavad nad sõpradeks. Kuid nagu müügimaailmas ikka, ei ole kõik nii süütu kui esialgu paistab. Milvi tütar Lenna hakkab õige pea juba kahtlustama Pauli vanainimese ära kasutamises. Küsimus on- kas Milvi roosad prillid üks hetk purunevad või kukub ta taas samasse ämbrisse lihtsalt selle nimel, et mitte tunda ennast üksikuna.

Kauges Mulgimaa alevikus uniselt tiksuv maaelu saab täiesti teistsuguse tähenduse ühel päeval kuus, mil küllusesarv avaneb ja igaüks võib endale midagi lubada. Inimlikult soe filmilugu vaatleb aleviku inimesi ja nende kulgemist pensipäeva rütmides - kel mõlgub meeles noorusmaa romantika, kel unistus millestki enamast.

Laura Liventaali film on intiimne portree Aleksander Eelmaa mõtetest oma isa ja poja kohta. Esitatakse küsimus, miks on omavaheline aus suhtlemine nii raske ning Aleksander annab aimu, kuidas ta on püüdnud selle probleemiga toime tulla ning mis aspektid teda siiani vaevavad.

Film portreteerib Peeter Sauterit, kelle lahutusjärgne madalseis on nullinud ka tema kirjutamise soovi. Selleks et loomingulist kriisi ületada, võtab kirjanik ette eriskummalise rännaku, mis oma avantüüridega kaugeltki igaühele võimetekohane ei ole.

Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

Rein Maran on Eesti filmi suurmees, kelle elutööks on mahukas ja unikaalne loodusfilmide kogu. Ligi poolesaja loodusteemalise filmi autorina on ta tundliku operaatorisilmaga jäädvustanud hindamatut filmimaterjali. Kõige selle kõrval noori filmitegijaid õpetades on tema panus Eesti kultuuriloole suurem, kui seda keegi suudab hoomata. Saame aimu Rein Marani elufilosoofiast ja käime temale armsaks saanud võttekohtades.