Otsingutulemused

Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Noor naine istub üksinda rahvarohkes katuseterrassil. Peagi transporditakse ta metsa, kus ta komistab müstilise kuubiku otsa, mis aitab tal enesekindlust taastada ja uuesti linna tagasi pöörduda.

Film räägib ühe vanainimese viiekuulisest teekonnast. Väino on karismaaRline mees, kelle kirg on kogu elu olnud muusika. Ta on kohalikus väikelinnakooris koorijuht ja valmistub EesR laulupeo eel toimuvaks enelaulmiseks. Kui tavaliselt on Väino alaR oma eriala Rpus, siis nüüd, pärast süvenevast vanadusest Rngitud dementsust, on asi allamäge läinud. Pärast lähedase surma on Väino seisund halvem kui kunagi varem. Tema igapäevaelu võtab aga pöörde, kui ta kogeb mälukaotuse episoode, mis paneb ta kummalistesse ja koomilistesse olukordadesse. Selle käigus eemaldatakse ta koorijuhi kohalt, kuid samal ajal õnnestub tal uuesR armuda oma elu esimesse armastusse. Väino takerdub kohta, kus teda ümbritsevad inimesed teavad, ...

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.

Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Vanurite eneseabi- ja nõustamisühing on Kadriorus tegutsenud juba pea 30 aastat ning seda kutsutakse hellitavalt “väärika vananemise akadeemiaks”. Päevakeskus annab kõrges eas inimestele võimaluse ennast teostada ja suhelda ka pärast seda, kui lähedased on kõrvalt kadunud. Ühingus on 13 toimkonda, alustades valvelauast ja raamatukogust ning lõpetades kohviku ja aiaga. Lihtsad ülesanded aitavad eakatel end vajalikuna tunda. Filmi peategelane on krapsakas Heino, kes hoolitseb selle eest, et ühingu tegevus ladusalt jookseks ja kõik probleemid lahenduse leiaks. Olgu selleks siis pidude korraldamine või kõrgete arvete jaoks raha leidmine. See film on elav tõestus sellest, et ei ole olemas vanust, alates millest peab ...

Suveöine pulmapidu kisub ootamatult pruutpaari Astridi ja Tõnise järsuks lahku kasvamiseks. Side, mis veel hiljuti tundus nii tugev, et lubada “jah, igavesti” ja otsus, mis äsja oli nii selge, langeb kahtluse alla ööl, mil oodatud kooselu pidi algama. Pulmadele eelnenud unistused ja mõtted sellest, mida abielu kummagi jaoks tähendab, ei ole enam see ankur, mis Astridit ja Tõnist antud lubaduse küljes hoiaks. Olles end teineteise külge sidunud, muutub ühe osapoole kõhklus ka teise kõhkluseks, teise raskus tõmbab ka esimese alla. Teadmata veel, kuidas olla koos, jäädes lihtsalt endaks, annab teed hirmule, et pühendumine teisele tähendab endast ilma jäämist. Abiellumise eel ...

Tallinn, sügis 1944. Saksa väed on taandunud ja Nõukogude võimukandjad Eestis tagasi. Noor Aleksei saabub tööle Patarei vanglasse, kus hoitakse eesti rahvuslasi. Aleksei on lummatud salapärasest neiust, kes vangla kõrval pargis kinnipeetutele laulab. Kui Aleksei saab teada, et julgeolekutöötajatel on plaan salapärasele laulmisele vägivaldne lõpp teha otsustab ta neidu hoiatada. See otsus viib noormehe järgmiste valikuteni, mis seavad ohtu nii tema töö kui elu.