Otsingutulemused

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Dokumentaalfilm räägib allegoorilise loo tantsust Eesti kultuurimekaks nimetatud Tallinna südalinnas asuva endise soojuselektrijaama hoone ümber, kus Andrei Tarkovski filmis “Stalkeri” tsooni sisenemise stseeni. Aastal 2006 loodi grupi vabatahtlike loomeinimeste poolt MTÜ Kultuurikatel, et organiseeritult aastakümneteks unustustehõlma vajunud hoonesse kultuurikeskust rajama hakata. Kohe peale esimeste miljonite laekumist algas poliitika, võimu ja raha karussell ning saladuslikul kombel kaovad algatajad projekti juurest nagu “kümme neegrit”. Paradoksaalsel kombel saab avatud Katla kontseptsioonist suletud ehitusterritoorium ning ainsad, kes Katla territooriumile vaba ligipääsu omavad, on kaks korstna otsa pesa teinud kaarnat. Katla idee algatajate seas valitseb aga endiselt stalkerliku tsooni vaikus ja ootusärevus, mis sellest majast siis ikkagi saab.

Pontsakas noorpoliitik Rasmus Käbi jäetakse maha rammusa elustiili tõttu. Sõbra Joni lohutusena öeldud kommentaar võtab ootamatu pöörde. AINULT EESTIsse kuuluvast Rasmusest saab üleöö OnlyFansi staar. Erakonna esimees Martin on aga nüüd oma poliitjõu reputatsiooniga hädas ja valmis tegema kõik, et Rasmus hävitada.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Filmi tegevus toimub Minskis, Valgevene pealinnas augustis 2020. aastal, mil algas vägivaldne vastasseis tsiviilelanikkonna ja politsei vahel. Pavel ja Julia - noor paar, kes on pangalaenuga soetanud ühetoalise korteri magalarajoonis. Nad on hiljuti abiellunud ja unistavad lapse saamisest. Pavel ja Julia fantaseerivad tulevikust, ning meenutavad lõbusalt, kuidas nad kohtusid. Noored lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad rahumeelsete elanike protestimarsile. Protestil osaleb ka Paveli endine abikaasa — Tanja, keda Pavel ei saanud telefoni teel kätte, seetõttu on ta mures. Julia armukadetseb. Filmi teekonnal on tegelased vastamisi politsei ja julgeolekuorganitega, ning saavad omal nahal tunda võimu jõhkrust ja ülekohut. Film on ...

Dokumentaalfilm elust planeedil Eesti. Jälgides sündmusi ühel vastuolusid täis aastal meie riigi lähiajaloos – aastal 2019 on Raimo Jõerand loonud laiahaardelise visuaalse essee meie ees seisvatest tõsistest väljakutsetest. Olles sada aastat tagasi võitnud vabadussõja ja laulnud end vabaks ka Nõukogude okupatsioonist, tuleb meil nüüd asuda oma maad kaitsma kõige kavalama vaenlase, iseenda eest. Kas me suudame sellega hakkama saada?