Otsingutulemused

Film viiekümne aasta vanusest Tallinna Loomaaiast. Huvitav tekkelugu, kujunemine läbi aegade. Vaatamata keerulisele olevikule elab Loomaaed oma tavapärast elu. Aimu antakse ka tuleviku väljavaadetest, eeskujuks Berliini loomaaed.

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Môistulugu, mis hoiatab ümbritsevasse hoolimatu suhtumise eest. Ahne ôunauss hävitab môtlematult ilusa ôuna, mis lôpuks kukub puu otsast alla prügimäele.

Uduvere elust-olust pajatab Kärna Ärni ja muusikat teeb Uduvere orkester. Esinevad Sulev Nõmmik ja Endel Simmermann ning ansambel "Estobrass".

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tôelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Miks on nii, et üleliiduliselt tuntud kartulikasvatajatena lausa kartulivabariigiks nimetatud, on me kodutarbija aastast aastasse sunnitud ostma sinist ja mittekvaliteetset toidukartulit? Kartulikasvatuse, -aretuse ja -hoidmise probleemidest Eestis räägivad põllumajandusspetsialistid, teadlased, kaubanduse ja varustamisega seotud juhtivtöötajad.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Ühes Eestimaa väikelinnas määratakse ametisse uus linna täitevkomitee esimees. Noor mees asubki kohe tegutsema, võttes eriti bravuurikalt käsile elamuehituse. Paraku ei mõista kolleegid tema tegutsemismotiive. Mehe silmatorkavalt vähenõudlik elustiil üksnes süvendab umbusku - kas uus juht on lihtsalt eluvõõras idealist, kaugele ja kõrgele sihtiv konjunkturist, kes sobitab iga oma sammu ajastu vaimu kohaseks - või on ta tõepoolest siiras ühiskonnaparandaja? Pingestuvad parteikomitee ja täitevkomitee suhted, kuivõrd parteisekretär, kes suhtub uue linnajuhi ettevõtmisesse suure ettevaatlikkusega, on sunnitud lülituma uuenduste protsessi. Võtmeküsimuseks on vana mõtlemisviis, mis maskeerub uuenduste mängimisse.

Filmiminiatuur maailmas valitsevast ebavõrdsusest, kalestumisest ja ükskõiksusest võõra mure ees. Hävinev vana maailm mureneb, pudeneb ning selle taga on uus pealiskaudne, dünaamiline ja meile teadmatu maailm.

Tartu on tuntud tööstuslinnana vaid aastakümneid. Probleemfilm tutvustab Tartu Aparaaditehast ja Tartu Autoremondi Katsetehast. Mida tehakse neis tehastes tööviljakuse tõstmiseks, toodangu omahinna alandamiseks? Ja kes selle eest vastutab?