Otsingutulemused

Okupeeritud Eesti. Stalin ja tema aeg, mil luuletajad kirjutasid Stalinile oode ja poeeme, metsavennad aga laulsid: "... ja Stalin tappa on meie püüd". Tribüünidelt pöörduti Stalini kui "eesti rahva suure sõbra" poole, rahva enamiku jaoks aga kehastas Stalini nimi Eestit tabanud vägivalda ja valet, mis ei jätnud puutumata ühtki eluvaldkonda, tungides vampiirina iga inimese ellu. Film lõhub müüdi eesti rahva ühtsest vastupanust võõrale võimule ning hoiatab olnu kordumise võimalikkuse eest.

Õhtune uksekell nõukogude ajal tähendas tihti kutset sõjaväkke. Saatuslik kellahelin käivitabki filmis sündmusteahela, mille käigus noore fotograafi ja tema kauni naise abielu pannakse proovile. Sõjaväehirm sunnib noort perekonda otsima olukorrast päästvat lahendust. Leitud pääsetee viib aga tegelikust vabadusest üha kaugemale ja kaugemale.

Film ühe põlisrahva saatusest. Administratiivse reformiga moodustati Nõukogude Liidus 1924. aastal Burjaat-Mongoolias evengide rahvuslik territoriaalne piirkond. Tõeline pealetung evengide ajaloolisele asualale hakkas aga Tunguusi kivisöebasseini avastamise ja evitamisega kolmekümnendatel aastatel ja kulmineerus Baikal-Amuuri magistraalraudtee rajamisega 1970-80-ndatel. Asjaolust, et trass hävitab selle piirkonna põlisasukate aastatuhandete vanuse elukeskkonna, vaikiti.

Filmimatk Siberisse, Burjaat-Mongooliasse. Tsaariaegsest vaimselt ja majanduslikult rikkast impeeriumi ääremaast on tänaseks saanud üleindustrialiseeritud, hambuni sõjaväestatud ja ökoloogiliselt laastatud regioon. Rahvuslikud tootmisharud on välja surnud, tüüpplaneerimine hävitanud omanäolise külakultuuri. Mongolipärase tähestiku asendamine kirillitsaga on burjaadid ilma jätnud rahvuslikust kultuuripärandist. Emakeelne kooliharidus on välja suretatud. Kõige kiuste on Burjaatias tõusmas uus laine rahvusliku ja igipõlise kaitseks ja taastamiseks.

Rutiinses ja hallis argielus tuimaks muutunud, traditsioonid ning muinasjutumaa kaotanud linnalapsed ja täiskasvanud ei tea, et jõulude eel liigub nende seas väike päkapikk. Päkapikk püüab lapsi kinkidega rõõmustada, kuid satub tihti tragikoomilisse olukorda.

Lühifilm väikese inimese elust igapäevaabsurdis.

Ajamärk aastast 1989, mis näitab, kus me oma majanduse ja eluga oleme. 82-aastase kunagise Enno talu peremehe Karl Petersoni mõtisklused minevikust ja olevikust vastanduvad Moskvast juhitava nõukogude majandussüsteemi ametnike arusaamadega.

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Satiirilise lühifilmi peategelaseks on fotograaf, kelle aparaadist ilmuvad pildid, mis avavad inimese tõelise loomuse. Meie igapäevaelus tuleb tihti endale esitada küsimus - kas me näeme tõde enda ümber? Aga kas me ka tahame seda näha?

Animameistri Rein Raamatu viimane režissööritöö joonisfilmis, mille ta on pühendanud Belgia kunstniku Frans Masereeli (1889-1972) mälestusele. Väikelinnade inimsõbralik linnaruum asendub suurtööstuslikult vaenuliku keskkonnaga. Lihtne elu oma siiruse ja armastusega asendub hullutavate meeleliste naudingutega. Inimesed jäävad oma lootusetus ahastuses üksi, konveierilt tulevad mustad kastid on vallutanud linna.