Otsingutulemused

Me kõik kanname kaasas põrgut. Filmitegija põrgu eksisteerib maalilõuendil, mida ta uuris lapsepõlves. Müstiline pilt kannab endas mitmeid nimesid: Tsirkus, Põrgu, Areenil mäng. Mitukümmend aastat hiljem otsib filmitegija pildi taas üles. Film hargneb lahti vabas vormis kulgeva mõtisklusena kunstnikuks olemise teemal ja puudutab ka filmitegija isiklikke deemoneid. Kas on võimalik pilti näha uues valguses?

Kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev Leo võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi. Nüüd tuleb tal kohutavad muutused peatada enne, kui kaotab oma viimsedki juuksekarvad... või midagi palju enamat.

Eestis pole kunagi olnud oma tsirkust. Pole tsirkusetraditsiooni ega ka tsirkusekultuuri. Aga meil on Lauri Viikna. Tema sooviks on luua Eestis ka lõpuks oma tsirkus. Tsirkus Estonia! Paraku ei ole selleks soodsad ei üleüldine meelestatus ega majandusolud. Lisaks majanduslikule kitsikusele kimbutavad Viikna tsirkust ka loomakaitsjad, kellele ei meeldi, kuidas tsirkuses loomi koheldakse. Energilised noored loomaõiguslased sõidavad tuuril sabas ja korraldavad tsirkusetelgi juures pikette, kutsudes üles tsirkust boikoteerima. Nii on ka politseil asja tsirkusetelgi juurde. Füüsilist vastasseisu annab lahenda, aga kuidas tulla toime lepitamatu maailmavaatelise vastasseisuga?

Eduard Viiralti graafilised lehed "Jutlustaja", "Kabaree" ja "Põrgu" on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.