Otsingutulemused

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...

Väike Kristo õpib Kasari algkooli esimeses klassis. Nädala sees elab ta sealses juba koduseks saanud õpilaskodus koos kahe õe ja vennaga. Laste ja õpetajate-kasvatajate vahel on tekkinud soojad suhted. Koolis õpib ainult üheksa last, seepärast on otsustatud kevadeks see Lihula vallas asuv väike kool ja õpilaskodu sulgeda.

Vilsandi on Eesti üks raskemini ligipääsetavam saar ja elamine seal nõuab erilist kannatlikkust ja vastupidavust. Jää- ja ilmaoludest tingitud sundvangistus võib kesta kuni pool aastat. Jälgitud on justkui üht päeva vilsandlaste elus, aga kuna sealsete inimeste jaoks möödub terve aasta nagu üks päev, saab „filmipäevas“ märkamatult suvest südatalv. Peategelasteks on üheksa saareelanikku ja nende lapsed. Kõik nad armastavad Vilsandit, ilma viimaselt vastuarmastust ootamata. Kõik nad tahavad elu saarel paremaks muuta. Aeg, mis Vilsandil voolab, voolab teist rada kui suurel mandril.