Otsingutulemused

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Peeter Toominga dokumentaalfilmis tutvustatakse põhjalikult nõukogudemaa esimest rahvusparki - Lahemaa Rahvusparki. Jäädvustatud on Eestile iseloomulikku - looduslikke pinnavorme, taimestikku. Filmi eesmärgiks on rõhutada looduse ja inimtegevuse optimaalse vahekorra olulisust unikaalse looduskeskkonna säilitamise nimel.

Kaamera püüab kinni erilisi hetki Eestimaa loodusest ja inimesi, kellele on loodus tähtis, olgu nad siis ametimehed või asjaarmastajad. Loodusest mõtisklevad jahindusbioloog Harri Põldsam, üliõpilased TRÜ ja EPA looduskaitseringist, mida juhendab Jaan Eilart ja nakkushaiguste arst Mart Martson, kes oma kutsetöö kõrvalt on avastanud huvi linnuvaatluse ja –uurimise vastu. Kõiki vestlusi ümbritsevad haruldased kaadrid looduse maailmast: metsisekukkede mäng, pesakond abituid hundikutsikaid, alpi-võipätakas, tömbiõiene luga, Saaremaa robirohi jpm.

Ussuurimaa taigas käisid bioloogiadoktor Harald Habermani juhtimisel noored Eesti NSV teadlased ja looduseuurijad, sealhulgas kaheksa bioloogiakandidaati, üks oreparaator, filmioperaator ja karikaturist. Teaduslikuks otstarbeks koguti mitmeid haruldasi näiteid kohalikust taime- ja loomariigist, lõbusaid momente reisiseltskonna elust jäädvustas kunstnik Edgar Valter.