Otsingutulemused

Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.

Peeter Toominga dokumentaalfilmis tutvustatakse põhjalikult nõukogudemaa esimest rahvusparki - Lahemaa Rahvusparki. Jäädvustatud on Eestile iseloomulikku - looduslikke pinnavorme, taimestikku. Filmi eesmärgiks on rõhutada looduse ja inimtegevuse optimaalse vahekorra olulisust unikaalse looduskeskkonna säilitamise nimel.

Nasva kaluriküla Saaremaal. Ülo Tuuliku mõtisklusi kalurite tööst.

Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik.

Lugu Matsiranna poistest, kes õpivad tundma meretarkusi ja kotermanne, vanast paadist ja sadamavahist Eero Siivost, poistele onu Eero, kes kõige selle taga seisab.

Lugu rannapoistest, kes õpivad armastama merd ja tundma kotermanne, vanast paadist, mis uue kotermanni läbi uueks saab, ja onu Eerost, suurte inimeste ametliku nimega Matsiranna kalapunkti ülevaataja Eero Siivo, kes kõige selle taga seisab.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.

Rakvere rajooni M. Gorki nimelise kalurikolhoosi rannaküla elanikud on oma igapäevaste tegemiste juures: mehed püüavad merel kala, naised parandavad rannas võrke ja koovad uusi. Filmitegijad jälgivad nende tööd ja eluolu. Vanad kalurid meenutavad rannaküla kunagist elu. Nüüd on mehed tööl suurtel traallaevadel, kus saak ja palk suurem ning elu kergem. Rannakalureid jääb üha vähemaks ja tulevikus võib rannaküladest saada suvitajate pärusmaa.