Otsingutulemused

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Kuumal suveõhtul kohtuvad juhuslikult kolm teismelist. Spontaanne flirt tekitab pingelise kolmnurga, kus üksteise piire nihutades püütakse varjata oma ebakindlust. Mänguline provokatsioon viib alanduseni ning olukorra võtavad üle instinktid, mille üle kogenematutel noortel puudub kontroll.

Noortekomöödia räägib kolmest õest, kes on jõudnud oma elus murdepunktini. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Liis (Grete Konksi) avastab, et planeeritud tulevik poiss-sõbraga ei olegi nii kindel. Vanem õde Karin (Piret Krumm) on esimene pesast lahkunud pääsuke, kes püüab toime tulla tänapäeva seksistlikus ärikeskkonnas. Õdedest noorim, teismeline Jane (Alice Siil) püüab vastu hakata peoloomast sõbranna survele olla keegi, kes ta tegelikult ei ole. Ühe saatusliku öö jooksul paljastuvad saladused ja tunded, mida ükski õdedest endale varem tunnistada pole tahtnud.

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Film portreteerib Peeter Sauterit, kelle lahutusjärgne madalseis on nullinud ka tema kirjutamise soovi. Selleks et loomingulist kriisi ületada, võtab kirjanik ette eriskummalise rännaku, mis oma avantüüridega kaugeltki igaühele võimetekohane ei ole.

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

Dokumentaalfilm räägib loo ühest kuuekümnendate aastate mõjukaimast animaatorist Walerian Borowczykust, kelle karjäär käis üles-alla nagu ameerika mäed. Meile näidatakse, kuidas näha maailma läbi Borowczyk'i silmade. Seda, kuidas tavalisest saab kummaline ja imeline. Seda, kuidas "erootika" kaotas lääne kinos ja kujutelmades oma positsiooni "pornograafiale". Filmis astuvad üles Borowczyk'i sõbrad, kolleegid ja filmitegijad, kes tunnistavad avalikult filmi peategelase mõju oma loomingule, pidades Borowczyk't omamoodi "kaasreisijaks". Olgu viimastest siin kohal ära mainitud Terry Gilliam, Noël Véry, Andrzej Wajda, Neil Jordan, Peter Bradshaw, Slavoj Žižek jt.

Kalev Rajangu on Viljandi orelimängija ja hauakaevaja, radikaalne kunstnik ja karismaatiline lektor, vabamõtleja ja provokaator, keda peetakse nii geeniuseks kui hulluks. Järjekindla naistekütina süüdistab ta traditsioonilist perekonda inimkonna kõigi hädade põhjustes. Kuid erakuelul ei ole pakkuda Kalevile piisavalt väljakutseid. Ta otsustab hakata süsteemi õõnestama süsteemi enda vahenditega, kuulutama oma sõnumit kõige mõjukamale auditooriumile. Andres Maimiku ja Rain Tolki dokumentaalfilm elab kaasa tema triumfidele ja nurjumistele sellel raskel kuid huvitaval teel.

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.