Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (6)

Mausoleum

2016 | Mängufilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Lauri Randla

Lauri Randla tragikoomiline lühimängufilm patoloog Aleksei Abrikossovist, kes palsameeris Lenini keha ja võitis surma.

Groteskne ja tragikoomiline lugu nõukogude patoloogist Aleksei Abrikossovist, kes lahkas 1924. aastal Lenini surnukeha ja viis läbi selle esialgse palsameerimise. Sellest ajast peale on Abrikossovi ja tema assistendi Saša elu olnud seotud Vladimir Iljitši keha hooldamisega. On aasta 1936, Stalini öiste repressioonide ajajärk. Keegi ei maga, toimuvad arreteerimised ja mahalaskmised. Keegi ei ole NKVD eest kaitstud, eriti nõukogude eliit. Aga just maipühade eel on Lenini sarkofaagi sattunud kärbes. Enne suure juhi Stalini visiiti peavad Abrikossov ja tema õpilane Saša leidma lahenduse. Algab fataalne võidujooks elu ja surma peale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jätkusõja viimased sõdurid

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Dokumentaaljutustus viie soomepoisiks kutsutud eestlasest rindemehe saatuse keerdkäikudest äsja sõja kaotanud, kuid iseseisvuse säilitanud Soomes aastatel 1947 ja 1948.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pro Patria ad Astra

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Laine-Astrid Bils

Lugu Eesti lennuväe sünnist Vabadussõjas ja selle arengust kahe maailmasõja vahel.

Eesti lennuväe ajalugu käsitlev film räägib aastatest 1918-1940. Filmi pealkiri on pärit Eesti lennukooli ladinakeelsest motost "Isamaa eest tähtede poole". Dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil antakse ülevaade lennuväest alates Vabadussõjast kuni lennuväe hävitamiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Linateoses saavad sõna reservlendur Hans Luik, Eesti-aegne lennuväeohvitser Remi Milk ja teised tolle aja lennundusega seotud inimesed. Film toob esile Eesti lennuväe hiilgeaja 1930. aastate alguses, peatutakse Eesti oma lennukiehitusel. Kasutatud on filmikaadreid Vabadussõjast ja 1930. aastatest ning rohkelt fotosid ja dokumente Eesti lennuväe ajaloost.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Helmut Maandiga 16.05.1983

Enn Nõu videokassett nr 120, pala 1/2

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu poliitik Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983.

Enn Nõu intervjuu 1944. aastal moodustatud põhiseadusliku Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983. Räägitakse olulistel teemadel: Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusest 1944. aastal, julgeolekupolitsei arreteerimistest ja komitee liikmete minekust põranda alla, Otto Tiefi valitsuse moodustamisest septembris 1944 ja valitsusliikmete edasisest saatusest, Läände põgenenud poliitikute tegevusest. Helmut Maandi loeb ette Rahvuskomitee lendlehe teksti, enda mälestusi julgeolekupolitsei tegevusest, August Rei kirju. Helmut Maandi meenutab ärevaid päevi Nõukogude vägede Eestisse tulekust ning põgenemisest Rootsi. Põgusamalt meenutab ta Rootsi põgenikelaagreid, Jüri Uluotsa rasket haigust, Eestisse jäänud valitsusliikmete traagilist saatust. Helmut Maandi usub, et Eestis leidub inimesi, kes suudaksid ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu peaministriga presidendi ülesannetes Tõnis Kindiga 28.08.1983

Enn Nõu videokassett nr 126, pala 1/2

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjueerib peaministrit presidendi ülesannetes Tõnis Kinti Uppsalas.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Villu

1970 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Valeria Anderson

Valeria Andersoni portreefilm Vilhelmine Klementist, noore Eesti revolutsionääri elu- ja võitlusteest.

Portreefilm noorest Eesti revolutsionäärist Vilhelmine Klementist (1904–1929), tema elust ja võitlusest. Filmis on rikkalikult kasutatud vanu dokumente, fotosid, kroonikakaadreid jm arhiivimaterjale, mis aitavad mõista tulihingelise neiu kujunemist töörahva õiguste eest võitlejaks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Mausoleum

Jätkusõja viimased sõdurid

Pro Patria ad Astra

Intervjuu Helmut Maandiga 16.05.1983

Intervjuu peaministriga presidendi ülesannetes Tõnis Kindiga 28.08.1983

Villu