Otsingutulemused

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult", kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult läbi Vene meedia. Tegelikult oli see aga väga lähedal, üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski ette näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes Prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe jaoks elumuutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu ning nägi selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega ja ...

Emotsionaalne portree Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri olemusest ja tema loomingust. Film on üles ehitatud Köleri maalide ja nende detailide publitsistlikule montaažile. Film on diktoritekstita. Sedavõrra tõuseb üha rohkem üheks dramaturgiliseks komponendiks Veljo Tormise loodud muusika.