Otsingutulemused

Maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) oli 20. sajandi teise poole olulisemaid maalikunstnikke. Tema kunst püüdles pidevalt harmoonia ja ilu poole, taaselustades kaotatud mälestusi. Dokumentaalfilm taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.

Eesti filmigrupp sõitis kodust 5000 km kaugusele Burjaatiasse Baikali järve taha. Filmimise asemel tuli aga istuda hostelis ja üksteisele silma jõllitada, sest veoauto tehnika, kostüümide ja rekvisiitidega ei saabunud ega saabunud. Kuni kohalikud soovitasid produtsendil külastada šamaani…

Nõukogude ajal aset leidnud sündmustel põhinevas õudussugemetega mängufilmis satuvad eesti tudengid Siberis burjaatide külas hirmujudinaid tekitavate sündmuste keskele. Matkal oma kaaslastes pettunud kinnine grupijuht Olle jääb retke viimasel päeval mägedes kadunuks. Vabameelne ja seiklusi hindav Eero ning ülejäänud matkajad on silmitsi ülesandega, mida nad esialgu ei taha, kuid hiljem enam ei oska lahendada. Keegi aga pole valmis nendeks vapustusteks, mida näib dirigeerivat kadunud Olle. Võõral maal ja võõra rahva hulgas kogeb matkagrupp, et tehtud teod ja kättemaks ei tunne surma piiri.

1949. aastal asuti teostama Stalini järjekordset hiigelprojekti - ehitama 5250 kilomeetri pikkust raudteed Obi suudmest Alaskani. Selle esimene lõik, 1500 kilomeetrit, mida ehitati üle soode ja rabade, pidi valmima nelja aastaga. Stalini surma järel ehitus seiskus. Valminud 750 km pole kunagi kasutuses olnud. Rahvas nimetab seda teed "surma teeks", sest seal hukkunud vange võib olla sadu tuhandeid ja see tee pole kunagi kedagi kuhugi viinud. Toonaseid sündmusi meenutatakse filmis mitmeti - ühed mõistavad toimunut hukka, teised aga leiavad, et olid päris ilusad ajad.

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.

Eestit on vaadatud külalise pilguga. Oma muljeid jagavad Kalinini puuvillakombinaadi peainsener Alla Vladimirova, Lätimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär August Voss, Riia kangur Vija Vassiljeva, Gruusia helilooja ja ühiskonnategelane Otar Taktakišvili. Sõnas ja pildis Tallinn, Narva Kreenholm, Balti Soojuselektrijaam, tootmiskoondis Eesti Põlevkivi ja Norma jp tööstus-, põllumajandus- ja kultuurivaldkonna ettevõtted ja asutused.

Film-raport Eesti komsomoliorganisatsiooni tegevusest XVIII ja XIX kongressi vahel. “Kodulinna” noored, EÕM ja EÜE, pioneeri- ja tudengielu. Noorte õppe- ja huvitegevus, ametivalik ning tööellu astumine on esitletud ajale omaselt nõukogulike suuniste ja suurekõlaliste hüüdlausetega.

Eesti koondrühm ja selle komandör Enn Leisson BAM-il. Rühma viies tööaastapäev. Novõi Uojan - 3000 elanikuga uusaula Burjaatias.

Hüdroelektrijaama ehitusel Siberis Angara jõel. Reporterid Ülo Tootsen ja Rein Nurk.