Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Savvusanna sõsarad

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Anna Hints

Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.

Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lydia

2022 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Hermes Brambat, Tarvo Mölder

72-aastasena juhatab Lydia Rahula endiselt Tallinna Poistekoori ning töötab koolis muusikaõpetajana. Lydia ei kujuta ettegi, et võiks kodus pensionipõlve pidada. Tal on energiat rohkem, kui ta kulutada jõuab, ja puhkama jääb ta enda sõnul siis, kui kirstukaas pea kohal kinni lüüakse.

Dokumentaalfilm portreteerib hinnatud laulupidude dirigenti ja muusikaõpetajat Lydia Rahulat, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Kuid tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. "Päris suur hulk Eesti meestest on tänu temale palju paremad mehed," ütleb filmis dirigent Siim Aimla, kes laulis Rahula käe all RAM-i ettevalmistuskooris. Nende meeste seas on ka paljud tänaseks tuntud lauljad ja muusikud, nagu Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste, Artjom Savitski, Mikk Saar ja muidugi Lydia poeg, Tomi Rahula. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lotte ja kadunud lohed

EV 100 filmid

2019 | Joonisfilm, Animafilmid | Režissöör: Janno Põldma, Heiki Ernits

Me kõik tuleme lapsepõlvest.

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tule tagasi vabana!

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ksenia Ohhapkina

Poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud tšetšeeni küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.

Poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud tšetšeeni küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed. Küla elab ja hingab ühes rütmis. Hauakaevajatel on alati käed tööd täis. Surm on mägikülas igapäevane külaline. Polegi tähtis, et järjekordne sõda on lõppenud. Rahvas elab kättemaksu suletud ringis. Ringis joostakse ka Jumala poole palveid korrates. Sõjast allesjäänud noorte ja vanade meeste palve kõlab jooksujalu ringis lauldes kaugele ning aitab meestel unustada iseennast. Naiste ülekaal on silmaga märgatav, kuigi millegipärast tundub, nagu neid polekski nii palju. Tähelepanelikud silmapaarid jälgivad kõike ja mõistavad kõike. Kui tšetšeenid lahku lähevad, jätavad nad nägemist sõnadega: tule tagasi vabana!
Peida sünopsis Ava sünopsis
Songamissioon Mongoolias

2013 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Eesti arstid Mongoolias ja nende tegevus koos kohalike meditsiinitöötajatega.

Dokumentaalfilm eksootilises Mongoolias toimunud meditsiinilisest missioonist, kus osalesid inglise ja hollandi kirurgide kõrval ka kaks eesti meedikut - missiooni juht doktor Jüri Teras ja anestesioloog Kristjan Kalling. Nende eesmärk oli opereerida songa all kannatavaid patsiente ja õpetada välja oma kohalikke kolleege. Kirurgide filmimise kõrval käis filmi autor vaimujõudu otsimas šamaan Ochiroo juures, veetis päeva budistliku kloostri mungaõpilastega ning õhtupooliku rändkarjakasvataja Battsingihi ja tema naise Ossortshami peres.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vihma tegemine

2007 | Antropoloogiafilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Liivo Niglas, Frode Storaas

Liivo Niglase dokumentaalfilm Mosambiigis elava Tširara hõimuliidu vihmarituaalist.

Vumba mäed Mosambiigi keskosas, Zimbabwe piiri lähedal on mambo (pealik) Chirara kuningriik. Mambo positsiooni juhina tunnustab ka valitsus. Chiara kuningriigi kõige põhjapoolsemas kohas elab šamaan Mbuya Gondo, üle seitsmekümneaastane naine, kes peab tihti tseremooniaid tuntud kaljujooniste kohas. Pealik Chirara ei ole vana naise tegevusega rahul. Tema arvates tegutseb Mbuya Gondo liiga isesesisvalt ja nõuab tseremooniate eest liiga palju raha. Jälgitakse kahte rivaalitsevat autoriteeti ja väikese kogukonna suhteid iga-aastase vihmakutsumise tseremoonia ajal. Esiplaanil on rituaalid, mis segunevad ratsionaalsuse, imporditud ja kohalike usunditega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šamaan

1997 | Antropoloogiafilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal üles võetud nganassaani šamaani Demnime loitsimisrituaal.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Antropoloogiafilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaleva hääled

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Veelinnurahvas

1970 | Antropoloogiafilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis