Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (12)

Keelemässaja. Mati Hint

2022 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Annika Koppel

Annika Koppeli dokumentaalfilmis on fookuses keeleteadlase, esseisti, õppejõu ning Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas olulist rolli mänginud Mati Hindi elu ja loometee.

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mati Hint abikaasaga Raagide pool 12.05.1991

Enn Nõu videokassett nr 7, pala 1/7

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Mati Hint abikaasaga külas Raagide pool Uppsalas 1991. aastal.

Mati Hint abikaasa Jutaga külas keeleteadlasel Raimo Raagil Uppsalas 1991. aastal. Mati Hint kõneleb sõnadest lähtuvast automaatreaktsioonist, mis on levinud nii läänes kui idas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti kirjanduskriitikud ja -teadlased Sigtunas ja Uppsalas 1989

Enn Nõu videokassett nr 17, pala 20/30

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti kirjanduskriitikud ja -teadlased Sirje Kiin, Mart Orav ja Oskar Kruus Sigtunas ja Uppsalas 22. aprillil 1989. Kohtumine Ilona Laamaniga tema kodus, käiakse Looritsa ja Saareste haudadel.

Eesti kirjanduskriitikud ja -teadlased Sirje Kiin, Mart Orav ja Oskar Kruus Sigtunas ja Uppsalas 22. aprillil 1989. Kohtumine Ilona Laamaniga tema kodus, käiakse Looritsa ja Saareste haudadel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaleva hääled

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Marje Joalaid koos Raagidega Askvägenil 6.06.1982

Enn Nõu videokassett nr 15, pala 10/17

1982 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Keeleteadlane ja folklorist Marje Joalaid koos Virve ja Raimo Raagiga Nõude kodus Askvägenil 6. juunil 1982.

Keeleteadlane ja folklorist Marje Joalaid koos keeleteadlaste Virve ja Raimo Raagiga Nõudel külas 6. juunil 1982. Kohvilauas põhjustab filmimine hetkelise kohmetuse. Sellest johtuvalt räägib Marje Joalaid lindistamisest vepslaste juures.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu Ülikool XIX sajandil

1982 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Õppefilmid | Režissöör: Reet Kasesalu

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil.

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil. Film annab rikkaliku arhiivi- jm illustratiivse materjali toel ülevaate ülikooli arengust pärast selle taasavamist Vene keisririigis aastal 1802, teadussaavutustest ning alma mater’ile palju kuulsust toonud professoritest Georg Struvest, Karl Baerist, Alexander Middendorfist jpt. Ajaloolise vaate kõrval saame osa ka ülikoolielust aastal 1982, vahetult enne väärika teadusetempli 350. juubelit.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üks aasta kolmesaja viiekümnest

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ülevaatefilm juubelieelsest Tartu Riiklikust Ülikoolist.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tokio Ülikooli soome-ugri keelte aspirant Kazuto Matsumura Tallinnas

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 19 (1223), oktoober 1980

1980 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Vladimir Maak

Portreepala Tokio Ülikooli soome-ugri keelte aspirandist Kazuto Matsumurast tema külaskäigul Tallinna.
Fennougristide kongress

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 16 (981), august 1970

1970 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Vladimir Parvel

III rahvusvahelise fennougristide kongressi avamine Tallinnas.
Veelinnurahvas

1970 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»