Otsingutulemused

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Interliikumise Eesti iseseisvusvastane televisioonisaatja Tallinnas Tondil. Monumentide “sõda": Tallinnas on hakatud eemaldama punamonumente. Kodukaitse esimene aastapäev. Dissident Jüri Kuke mälestuskonverents Tartus. Eesti valitsuse esimehe Edgar Savisaare visiit Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu delegatsioon Eestis. Erastamisalane konverents “Eesti ei vaja kommunismi!”. Tallinna Maimess. Eesti trükikodades valmivad Venemaa tellimusel erootikatrükised. Tallinna Kalevi korvpallimeeskond on NSV Liidu meister. Eesti Kongressi viies istungjärk. Tallinna Rahvakunstiklubi näitus. Noortaaralaste kevadlaager Samma hiies. Ülemaailmsed virulaste päevad Viru-Nigulas ja Kunda Lammasmäel.

Vabadusvõitleja Sergei Soldatov meenutab Uppsala Eesti Kodus 13. novembril 1981 sõjaaega, Vene vägede sissetulekut Eestisse, küüditamisi, metsavendlust. Vaimse vastupanu tõttu suudeti Eestis ära hoida maavarade röövkaevandamine ja metsade raiumine. Vastupanuvõitluse algusest 1966. aastal ja poliitilisest tegevusest - loodi Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne, salaja anti välja ajakirju Eesti Demokraat ja Eesti Rahvuslik Hääl, ÜROsse saadeti kaks memorandumit. KGB vastutegevusena järgnesid arreteerimised, ülekuulamised ja vangistus 1975. aastal. Teiste vabadusvõitlejate saatusest: Mart Niklus, Jüri Kukk, Tiit Madisson, Veljo Kalep, Vello Salum. Vangistuse lõppemisest ja enda riigist väljasaatmisest. Sergei Soldatov lisab, et usub Eesti vabaks saamisesse. Ta kutsub üles avaldama Eesti vabaduspüüetele ...