Otsingutulemused

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.

Elen Lotmani portreefilm David Vseviovist, ühest tuntuimast raadiohäälest, kes on suutnud rahvale kultuuriloo põnevaks rääkida. Film avab inimese, kes on müütilise raadiohääle taga. Teeb seda läbi isikliku sündmuse, sünnipäevapeo meeleolu ja külaliste.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

1995. aasta kevadel salvestatud intervjuu Tšetšeeni Vabariigi tolleaegse legendaarse presidendi Džohhar Dudajeviga (1944 – 1996) . Toomas Kümmel ja Artur Talvik küsitlevad Dudajevit, teemadeks ajalugu ja tänapäev, sõda ja usk ning presidendi perekond.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.

Film heliloojast, dirigendist, organistist ja muusikapedagoogist Roman Toist 1990. aasta üldlaulupeo päevilt, kui Laululava ühendas kodueestlasi väliseestlasega mitmelt mandrilt. Ligi 45 aastat oli koduvärav Roman Toile suletud, kuid ka paguluses jätkas ta eesti muusika ja kooriloomingu teed ning oli kodu-Eestiga kontaktide loomise ja läbikäimise mõtte üks järjekindlamaid teostajaid.

Meenutuslik portreefilm luulerühmitusse Arbujad kuulunud Betti Alverist (23.11.1906 –19.06.1989) on sündinud kohe pärast luuletaja lahkumist. Veel seisab puutumata tema viimane eluase, veel on värsked temaga kokku puutunud inimeste mälestused. Poetessi meenutavad paljud teda tundnud inimesed: lähedased, sõbrad ja kolleegid.

Johannes Käisi (1885–1950) juhtmõte on, et "lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma ning kasvatada neid vaimselt iseseisvaks". Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tellimusel valminud filmis antakse ülevaade Johannes Käisi elust, mälestusi jagavad tema õpilased ja sugulased, pedagoogikateadlased hindavad tema väärtuslikku elutööd.

Eesti koondrühm ja selle komandör Enn Leisson BAM-il. Rühma viies tööaastapäev. Novõi Uojan - 3000 elanikuga uusaula Burjaatias.

Igav on olla iluta, hale olla laulumata, raske rõõmuta elada, kõlab ammuste aegade rahvaluule. Seda tõetera on põlvest põlve pärandatud noortele. Iga paari aasta järel korraldatav ülevabariigiline õpilastööde näitus annab ülevaate laste loomingust ja on rõõmuks kõigile. Autor Rein Maran