Otsingutulemused

Animatsioonil puudub kindel narratiiiv. Film on üles ehitatud erinevatele sümbolitele ja käsitleb fotokaamerat millegi püüdjana - olgu noiks siis pilgud, aeg või hinged. Animatsioon sellest, mis võiks toimuda siis, kui katik on avatud.

Suurema osa oma ajast veedame siseruumides tehnika rüpes ja vaid suured aknad loovad illusiooni väljas olemisest. Linna tehiskeskkonnas elab mitmeid metsikuid liike, kes, nagu kajakaski, keset helkivat klaasi ja metalli askeldavad. Kajakad elavad linnas samal põhjusel nagu inimesedki – siin on kergem hakkama saada. Kajaka elu linnas väljendab paljuski linlase elu. Lind on loomult oportunist ja hea kohaneja, lindudel on omane koguneda kolooniatesse, et oleks turvalisem. Kajakal on tugev nokk, millega edukalt pakendeid purustada. Me oleme võrdselt osavad nii maal, õhus kui ka vees – tõelised ellujääjad. Autor Joosep Matjus nimetab oma filmi kunstiliseks loodusfilmiks.

Animeeritud lugu noormehest, kes üritab lille nuusutamise abil pääseda teisele poole silmapiiri.

Vana elukogenud mees ehitab lindudele pesakaste, luues ja hoides sellega enda ümber elu. Filmi tegelasteks on tema talu ümbruses elavad kõige argisemad linnud - vares, harakas, linavästrik, hall-kärbsenäpp, põldvarblane, talvike, aga ka valge-toonekurg, väänkael, valgeselg-kirjurähn. Jutustades lindudest kui oma headest tuttavatest ja kaaslastest, mõtiskleb ta elu üle. Ikka ootab ta uut kevadet, “mil kõik su ümber rõkkab linnulaulust ja elust. Siis tunnen ka enda elust rõõmu ja tänan Loojat selle õnne eest”. Vana mehe kaadritaguseid monolooge loeb Endel Padrik.