Otsingutulemused

Poole miljardi aastaga on Maakeral arenenud hulk taimseid ja loomseid hõrgutisi. Film näitab seda arengut gurmaani vaatenurgast.

Herbert sõidab pikale tööreisile ühte mereäärsesse linna. Ootamatult armub ta väga kaunisse lillepoe müüjannasse. Herbert kannatab unetuse all ning ravib seda televiisorist piljardit vaadates. Ent nüüd ei ole ka sellest enam abi. Kinnisideeks muutunud kirg hoiab teda ärkvel ...

Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse põhjused. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku.

Lumises ja üksildases paigas keset eesti metsa elab Marti oma rutiinset elu. Teda painavad minevikus tehtud halvad otsused, mistõttu ta on inimestest võõrdunud ja temas pole eluvaimu. Mehe sõber, kohalik poepidaja Kalev üritab Martit veenda minevikust lahti laskma ja eluga edasi minema. Pärast tavapärast poeskäiku leiab mees oma ukselävelt noore naise Irene. Samal ajal märkab Kalev oma poe ees kahtlaseid võõraid. Teda ähvardavast plaanist teada saanud peab Marti otsustama, kas sõlmida iseendaga rahu või kannatada tagajärgede all.

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ...

Maailma viimne päev osutub reedeks, täpsemalt Suureks Reedeks. Mis juhtub siis inimestega? Kuidas nad selles teadmises käituvad? Kuidas tuleb selle hoomamatu reaalsusega toime üks perekond oma erinevates elurollides? Kunstnikust isa eraldub muust maailmast ja hullub apokalüptilisse loomingupuhangusse. Ema säilitab stoilise rahu, jagab hellusi ja käitub nagu midagi poleks muutunud. Laps, elades õndsas usalduses ema vastu, ei märka ümbritsevat õudu – ta tantsib ja keksib ringi ning unistab oma imelisest tulevikust tsirkuseartistina. Ema teeb tütrega läbi traditsioonilise ülestõusmispühade munakoksimise. Kelle muna jääb terveks, selle soov täitub. Lapse muna jääb...

Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ning mis nüüd filmis ka lõpuks täitub.

Kolmel korral saavad kokku kaks samasooliste noorte paari, Eve ja Kaisa, Rain ja Andres ning lavastaja Ingomar. Plaan oli töötada pikema teatriprojekti raames läbi olulised teemad nende noorte inimeste elus: iseenda ja oma seksuaalse orientatsiooni aktsepteerimine enese ja teiste poolt, toimetulek homofoobiaga, õigus seadusega kaitstud pereelule ja laste kasvatamisele. Kohtuti jõulude paiku, Eesti Vabariigi aastapäeval ja kevade saabumise ajal. Nii teatriprojekt kui selle põhjal sündinud film jäid esialgselt kavandatust märksa lühemaks ja väiksemaks, kuid vestlused puudutasid suuri ja olulisi asju Eve, Kaisa, Raini ja Andrese elus.

Noorele heliloojale Pärt Uusbergile on 2014. aasta eriline – viimased proovid ja kontsert Eesti Muusika Akadeemia lõputööga, autorikontserdiga “Õhtu ilu” ning tema teose “Muusika” esitamine laulupeol. Film jälgib, mis toimub autoriga sellel pöördelisel ajal, kui tema sisehelid väljuvad isiklikust ruumist välisesse – kõigi ruumi. Sissepoole vaatavas muusikalises rännakus seisab looja silmitsi oma elukutse ilu ja valuga.

Kas geeniusel on õigus oma teatrile, küsib Eesti teatri vanim tegevnäitleja Leida Rammo (1924) ja vastab: on küll. Tallinna Linnateatril on oma geenius – lavastaja Elmo Nüganen. Aga tal ei ole korralikku teatrimaja, suurt lava ega saali. Teater tuleb august välja tõmmata, otsustab Grand Old Lady ja võtab ette enneolematu ristikäigu ametkondade alistamiseks. Tarmukas proua kirjutab kirju, käib linnavalitsuse ametnike jutul, konsulteerib ärilehe peatoimetajaga ja kohtub miljonäriga. Vanadaam teeb kõik, et linnateatri varsti peaaaegu 20 aastat tühjana seisvasse lavaauku uhke teatrimaja ehitataks ja täituks teatrirahva ammune unistus.