Otsingutulemused

Kui meil on juba olemas hääl siis, milleks eraldi hääle ja kõnetreening? Kerli sõnul on paljud meist kaotanud ühenduse omaenda häälega, mis toob kaasa asjaolu, et me ei suuda oma sõnumit edastades luua ühendust teiste inimestega. Hääle- ja kõnetreeningu valdkonna südameasjaks võtnud treener kohtub saate raames erinevate osalejatega, et anda mõista kus peitub meie hääle tegelik vägi ja kuidas selleni jõuda.

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Režissöör Dorian Supini film on intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päevikut pidanud. Seda päevikut nimetab ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks. Meie filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos Immo Mihkelsoniga neid vihikumärkmeid lahti. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtisklusteks, ...

Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.

Kui räägitakse Pirita kloostrist, siis mõeldakse selle all varemeid. Samas on paljudele avastuseks, et vana kloostri varemete kõrval tegutseb juba enam kui kümme aastat birgitiinide ordu uus klooster. Linnulennuline ülevaade birgitiinide ordust, ordu rajajast Püha Birgittast, Pirita kloostri ehitamisest ja restaureerimisest ning õdede elust kloostriseinte vahel. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises, millele kloostri elanikud pühendavad oluliselt palju aega. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse. Lagle Parek räägib Pirita kloostri ajaloost.

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

Tartus 1988. aastal asutatud Kursi koolkonna teeb eriliseks see, et ta polegi kunstikoolkond vanas mõistes, pigem on see sõpruskond ja vähem mingit konkreetset stiili või ideoloogiat ühendav liikumine. Vaatamata sellele on seltskond püsinud koos ja igal aastal esinenud vähemalt ühe ühisnäitusega. Film keskendub rühmituse kunstnike erinevate loomekreedode tutvustamisele: Ilmar Kruusamäe, Andrus Kasemaa, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp, Imat Suumann, Marko Mäetamm, Reiu Tüür.

Portreefilm helilooja Arvo Pärdist sisaldab hetki tema elust ja loomingust, mis filmiprelüüdidena moodustavad koos heliseva maestro-nimelise fuuga. Huvitava kompositsiooniga filmimosaiigis näeb heliloojat tema teoste proovides, interpreetidega suhtlemas, esiettekannetel, seminaridel ja kohtumistel ning kuuleb tema mõtteid muusikast, mälestusi, paeluvaid lugusid lapsepõlvest ja teoste katkendeid. Paatosevaba film avab nüüdisaja ühe hingeliselt intensiivsema helilooja siseilma ja muusikalist mõtlemist, kutsudes vaatajat tunnetama seda maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.

Filmi peategelaseks on Pirita poiss Priit Vesilind, kes kaheaastaselt jõudis perega USAsse ning praegu elab ning töötab ajakirjanikuna üle maailma tuntud ajakirjas National Geographic. Lihtsalt ja tagasihoidlikult jutustab Priit Vesilind oma elust ja perekonnna saatusest, tööst, mida ta teeb suure kirega ning mis on andnud talle võimalusi viibida maailma harukordseis paigus ning kohtuda inimestega, olgu ookeanisügavustes või müütiliste viikingite radadel. Eriline koht Priidu südames on olnud Eesti vabaduspüüdlustel, vabadusel, mis saabus Berliini müüri langemisega.

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule, ühe põlvkonna vaimsuse ja vabaduse sümbolile. Viidingut meenutavad tema mõtte- ja eakaaslased: Rein Ruutsoo, David Vseviov, Joel Sang, Mari Tarand, Leo Lapin, Olev Remsu, Jaan Paavle, Sirje Runge, Rein Rannap, Aarne Üksküla, Rita Raave, Jaan Kaplinski, Lembit Ulfsak, Mati Unt, Jaan Isotamm, Hando Runnel, Vaino Vahing, Kersti Kreismann, Olav Ehala, Ott Arder jt. Kõlavad Juhan Viidingu luuletustele loodud laulud ansamblilt Ruja.