Otsingutulemused

Põhjamaisest folk metal-muusikažanrist on saanud rahvusvaheline edulugu. Karvased rokkmuusikud, kes miksivad oma karme metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles, toovad tänapäeval publiku kokku igas maailmanurgas. Filmi fookuses on kaks selle muusikažanri esibändi – Eestist pärit Metsatöll ja nende “vanem vend” Soomest, Finntroll.

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama ja ühiskonda paigutuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.

Apelsinipoiss Maroc, Põhja-Aafrikast pärit paadipõgenik, jõuab pärast tormi Sitsiilia rannikule. Lootus leida vabas maailmas hea elu puruneb, kui ta satub tomatiistandusse orjatööle. Kaunis sidrunineiu Lisa Limone, ketšupitöösturi tütar elab muretut elu, kuid tal on üks suur soov – leida tõeline armastus. Ühel päeval avastab ta rannast merekarbi, mis laulab talle Marocist. Kas põgenikust apelsinipoiss võib täita tema unistuse?

Raamatud haaravad ühel ööl võimu ja hävitavad ära kõik arvutid ning mobiiltelefonid. Hirmust mässama hakanud kirjandusväljaannete ees vannuvad inimesed raamatutele truudust ja hakkavad neid taas lugema. Kuid sellest on raamatutele vähe. Nad tahavad, et inimesed ka räägiks raamatutega, nii nagu inimesed rääkisid mobiiltelefonidega. Dialoogist inimeste ja raamatute vahel koorub välja tõsiasi, et inimesed on raamatutest kaugenenud. Seega märgisüsteemi viidud informatsioon ei pruugi tihtilugu enam avaneda ja on kohati lausa vastupidine algsele ideele.

Mässumeelne rokkfilm Taaralinna kultusansamblist Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd. Rokkfilmile tavapäraseid ohtraid gruupi-, alkoholi- ja narkostseene asendavad doktorantidest bändiliikmete loodusteaduslikud uuringud. Punkrokki ei vastandata loodusele ja teadusele. Vastupidi, läbi revolutsioonilise punkmuusika propageerivad bändiliikmed säästlikke eluviise ja osutavad tarbimisühiskonna puudujääkidele. Arutu tarbimise alternatiiviks pakub kevadbänd loomingulist eneseväljendust.

Valdo Pandi filmitsükli teises osas meenutab vana revolutsionäär Johannes Preimann sunnitööaastaid.

Portreefilm noorest Eesti revolutsionäärist Vilhelmine Klementist (1904–1929), tema elust ja võitlusest. Filmis on rikkalikult kasutatud vanu dokumente, fotosid, kroonikakaadreid jm arhiivimaterjale, mis aitavad mõista tulihingelise neiu kujunemist töörahva õiguste eest võitlejaks.