Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (12)

Seltsimees laps

EV 100 filmid

2018 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Moonika Siimets

Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.

On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Risttuules

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Martti Helde

Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tervitusi Nõukogude Eestist!

2007 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Urmas E. Liivi dokumentaalfilm eestlaste kohanemisest eluga Eesti NSVs ja toonaste kompromissitute teisitimõtlejate saatusest.

Dokumentaalfilm uurib kunagises idablokis ja ka Eestis leviva nõukanostalgia põhjusi. Optimistlikke filmikaadreid elust Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kommenteerivad kunagised vabadusvõitlejad Lagle Parek, Tiit Madisson ja Tunne Kelam, analüüsides kriitiliselt nii tollaseid kui praeguseid ideoloogilisi klišeesid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda ja koos

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Videoringvaade "Eestimaa" nr 6, september 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Eesti Video septembrikuu videoringvaade "Eestimaa"

IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents. Miks jäi ära Eestimaa laul 1989? Rahvarinde kartulitalgud. Interrinde solidaarsusmarss Tallinnas. Arnold Rüütel kommenteerib Moskvas toimunud rahvussuhete pleenumit. III rahvuste foorum Tallinnas. Neeme Järvi pärast kümmet aastat taas Tallinnas. Laulja Peeter Kopvillem ja tema ansambel külastab Eestit. Avatakse renoveeritud hotell Palace. Olukord toidukauplustes ja talongimajandus. Korporatsioon Rotalia tegutseb jälle. Kuidas elatakse Rõngus? Nõukogude võimu kuriteod Tähtveres 1952. aastal. Rüvetatud punaterrori mälestusmärk Kautlas Harjumaal.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pilistvere kivikangur

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22 (1418), november 1988

1988 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ain Suurhans

Hingedepäeval 1988 hakati Viljandimaal Pilistveres rajama kivikangrut stalinismiohvrite mälestuseks.
Ülemaailmse Antikommunistliku Liiga II konverents Saigonis

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: WACL konverents Saigonis

1968 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Ülemaailmse Antikommunistliku Liidu teine konverents toimub Vietnami Vabariigi pealinnas Saigonis 1968. aastal.

Ülemaailmse Antikommunistliku Liidu teine konverents toimub Saigonis 1968. aasta detsembris. Lennuk valmistub maanduma, kaunis vaade mööda libisevast maastikust ja asustusest. Delegaatide vastuvõtt lennuväljal, saabujate seas on Arvo Horm. Autosõit läbi linna hotelli Majestic juurde. Hotelli aknast on näha hoone lähedal jõe ääres ankrus olevaid laevu, lähim neist suur sõjalaev. Pärjapanek monumendile. Konverentsi avamine, kõned. Delegaadid sõidutatakse Iseseisvuse paleesse presidendi vastuvõtule. Ühispildi tegemine palee ees. Rahvuslik kultuurikava: naiskoor laulab, rahvariietes vietnamlannad tantsivad, ooperiduett. Saigoni tänavad. Konverentsi töö jätkub. Rootsit ja Balti Komiteed esindab Arvo Horm. Linnavaated: teatrihoone, raekoda, tänavakauplejad. Linnapildis palju sõjaväelasi, kohaliku ja sõjaväepolitsei korravalvureid. Sõjatehnika väljapanek vabas õhus, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mineviku varjud

1959 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Nikolai Dolinski

ENSV ülemkohtu protsess Võrumaa sõjakurjategijate, 1941–1944 omakaitsesse kuulunud meeste üle.

23.-26.11.1959 toimus ENSV ülemkohtu istung Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944 omakaitsesse kuulunud Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu üle. Neid süüdistatakse nõukogude inimeste mõrvamises. Esitatakse salajasi dokumente hukatud inimeste nimekirjadega Saksa Sicherheitsdiensti (SS) arhiivist, tunnistusi annavad kohalikud Võrumaa elanikud, üksikasjalikult kuulatakse üle süüalused. Kohus mõistab Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu surma. Kohtuotsus viiakse täide 6. jaanuaril 1960, mehed lastakse maha Keskvanglas Tallinnas. Kohtuistungit kajastava filmi "Mineviku varjud" põhjal loodi stuudios samade autorite poolt mõningase ümbermontaaži ja uue ägedalt süüdistava diktoritekstiga filmivariant "Seda ei saa andestada".
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»