Otsingutulemused

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

Skulptor Tiiu Kirsipuu (1957) on tuntud erakordselt mitmekülgse kunstnikuisiksusena, kes alustas aktiivse näitusetegevusega 1980. aastate keskel. Ta on loonud armsaid väikese kiiksuga skulptuure, osalenud arvukatel puuskulptuuri- ja kuuma klaasi sümpoosiumidel, lume- ja jääskulptuurivõistlustel ning mitmetel skulptuuriga piirnevatel kunstiüritustel nii Eestis kui peaaegu kogu maailmas. Tema näol võiks kõnelda ühest eesti kõige enam rändavast kunstnikust, ent samas on tema tegevusvaldkonnad ka kodumaal vägagi kaalukad.

Portreteeritav on Evald Okas: võrratu maalikunstnik ja mitmekülgne graafik, virtuoosne joonistaja ja tuhandete eksliibriste looja, Firenze Kunstiakadeemia auliige, raamatuillustratsioonide autor ja käärilõigete meister, viljelenud klaasimaali ja keraamikat. Eesti kunsti Picassoks kutsutud 94-aastane meister jutustab oma värvikast elust, valgustab teoste saamislugusid ja avab loomeprintsiipide saladusi. Väsimatust kunstnikust kiirgab elurõõmu ja kiindumust loovasse ellu. 1915. aastal sündinud Okas vaatab oma elule tagasi sooja huumoriga. Temperamentne loomiskirg pole vanameistrit maha jätnud.

Vaade 32-aastase perfomance’i-kunstniku Sandra Jõgeva äraspidisesse maailma. Sandra on piiride lõhkuja nii elus kui kunstis. Ta kasutab kõiki elus saadud kogemusi otsesemal või kaudsemal moel oma kunstis, kaldudes mõlemas äärmustesse. Ta tahab kõiges pakkuda alternatiivset vaatenurka ega vastata ootustele. Sandra hektiliste tegemiste ja sõnavõttude kõrval jälgitakse justkui teises aegruumis kulgevat harmoonilist vaikelu – need on Sandra vanemad Malle Leis ja Villu Jõgeva, kelle jaoks on näituste tegemine ja kunstnikuks olemine rahulik elamise vorm või isegi rutiin. Sandra puhul on aga iga uus etteaste elu küsimus – kas triumf või fiasko.