Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (30)

Sülita mulle näkku

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Manfred Vainokivi

Õhus on tunda juubeli hõngu! Dokumentaalfilm kahest legendaarsest kinomehest (Kibuvitsa Kristjanist ja Oja Peedist), kelle vihavaen on kestnud 50 aastat. Kes tunneks sind paremini kui eluaegne konkurent? Poole sajandi pikkune vägikaikavedu ei jää tulevärgilt alla Ernest Hemingway ja Scott Fitzgeraldi kemplemisele. Filmi autoriks on klassikutest vingameeste 40 aasta tagune assistent, kellest tänaseks on saanud vähetuntud dokumentalist.

Kristjan Svirgsden ja Edvard Oja vanad kinoklassikud, tänaseks unustusse vajunud rivaalid on läbi elu teineteteise filmiteol pilku peal hoidnud. Loomulikult ei ole see pilk poolehoidev. Kriitika kolleegi suunas on mehi toitnud ja elus hoidnud. Elus hoidnud ei ole nende puhul suusoojaks öeldud. Tänaseks on meeste tervised läbi. Kaks invaliidi kelle järel Liiva-Annus keelt limpsab, ei ole unustanud teineteise olemasolu ja jälgivad kiivalt vingamehe saatust. Paraku uudiseid ei tule enam ammu. Ja mis uudist saakski elust kõrvale tõmbunud inimeselt tulla. Kui siis ainult surmakuulutus lehes. Konkurendi lahkumine oleks teretulnud, piinlik on esimesena minna, see oleks allaandmine. Sellist kuulutust paraku pole leheveergu ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lydia

2022 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Hermes Brambat, Tarvo Mölder

72-aastasena juhatab Lydia Rahula endiselt Tallinna Poistekoori ning töötab koolis muusikaõpetajana. Lydia ei kujuta ettegi, et võiks kodus pensionipõlve pidada. Tal on energiat rohkem, kui ta kulutada jõuab, ja puhkama jääb ta enda sõnul siis, kui kirstukaas pea kohal kinni lüüakse.

Dokumentaalfilm portreteerib hinnatud laulupidude dirigenti ja muusikaõpetajat Lydia Rahulat, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Kuid tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. "Päris suur hulk Eesti meestest on tänu temale palju paremad mehed," ütleb filmis dirigent Siim Aimla, kes laulis Rahula käe all RAM-i ettevalmistuskooris. Nende meeste seas on ka paljud tänaseks tuntud lauljad ja muusikud, nagu Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste, Artjom Savitski, Mikk Saar ja muidugi Lydia poeg, Tomi Rahula. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Leonhard Lapin. Protsess

2020 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör:

Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kohtumõistja

Filmi originaalpealkiri: The Arbiter

2013 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kadri Kõusaar

Kadri Kõusaare thriller inglise geeniteadlasest, kes otsustab maailma paremaks muuta.

Kui Cambridge’i ülikooli geeniteadlase Johni kihlatu ta maha jätab ja otsustab aborti teha, jätab mees akadeemilise karjääri ja asub ellu viima oma radikaalseid ideid. Teekonnal läbi Inglismaa saadab teda 14-aastane tütar, doonorlaps Ronja, keda mees püüab veenda, et maailma paremaks muutmiseks kõlbavad kõik abinõud. John tegutseb nagu ühiskonna sanitar, röövib rikkaid, kõrvaldab seksuaalmaniakke ja äärmuslikke moslemeid, aga ka lihtsalt ühiskonnale kasutuid inimesi, vanu ja haigeid. John nimetab seda õigluse missiooniks, teaduslikuks ja poliitiliseks kohtumõistmiseks, mille järgi on õigus elule vaid ilusatel, harmoonilistel ja kasulikel isiksustel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Seal, kus lõpeb luule

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Arko Okk

Operaator Arko Okk portreteerib Eestit aastal 2008 ja kõnetab Eesti Vabariigi lipupäevadel kaasaegseid, jälgib inimesi ja elu.

Argo Oki dokumentaalfilm vaatleb Eestit aastal 2008, püüab märgata detaile, mis on silmale nii tavapärased ja seetõttu märkamatud. Eesti Vabariigi riiklikel tähtpäevadel, lipupäevadel kõnetatakse kaasaegseid. Räägivad oma ajastu vaimu kandvad suurmehed, operaatori pilk jälgib ka tavalisi inimesi oma igapäevatoimingutes.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aljoša

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Meelis Muhu

Meelis Muhu film dokumenteerib Tallinna südalinnas asunud nõukogude mälestusmärgi, pronkssõdur Aljoša saagat, mis tipnes pärast kuju teisaldamist 2007. aasta aprillis pronksiööga – massiliste tänavarahutuste ja rüüstamistega.

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Monument

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pronksiöö: Vene mäss Tallinnas

2007 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Dokumentaalfilm kahest vägivaldsest ööst Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis pärast nõukogude sõjaväemonumendi teisaldamist Tõnismäel.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jätkusõja viimased sõdurid

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Dokumentaaljutustus viie soomepoisiks kutsutud eestlasest rindemehe saatuse keerdkäikudest äsja sõja kaotanud, kuid iseseisvuse säilitanud Soomes aastatel 1947 ja 1948.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulusillad

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp, Jüri Tallinn

"Laulusillad" oli rahvusvaheline laulupidu, mis toimus Tallinnas 4.–7. juulil 1991.

"Laulusillad" on koorilauluolümpia sarnane üritus, mis tõi juulis 1991. aastal Tallinnasse kokku lauljad ja muusikud idast ning läänest. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud poliitikud, majandusinimesed ja kultuuritegelased. Režissöörid Toomas Lepp ja Jüri Tallinn.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»