Otsingutulemused

Film põhineb Nõukogude propagandalool (mis on tõenäoliselt vale) ühest “noorest pioneerist” Morozovist, kes andis oma isa üles Stalini salapolitseile ja seejärel perekonna poolt tapeti. Tema elu ilmestas kõigi heade Nõukogude kodanike kohustust saada informantideks, ja kui vaja, siis ka oma perekonnasidemete arvelt. Nõukogude Liidus oli antud lugu paljude raamatute, laulude, näitemängude, sümfoonilise luuletuse, ooperi ja samuti Sergei Eisensteini poolt 1937. aastal lavastatud, kuid linastamata jäänud filmi “Bežini aas” aluseks. Siin filmis kutsutakse 75 aastat hiljem poissi väikeseks Janiseks. Ta on pioneer, kes elab Nõukogude kolhoosis nimega Koit. Tema isa on kolhoosi (ja sealhulgas ka Nõukogude süsteemi) vaenlane, kes tahab selle peakorteri ...

Ema katsub lagunevat perekonda koos hoida. See on peaaegu võimatu ülesanne, kui teine pool võrdselt ei pinguta. Ja laps jääb igatsema armastust, proovides usaldada ja armastada inimest, keda võib-olla polegi olemas olnud. On vaid kujutlus ja lootus. Et ta on, et ta võiks olla…. Isa. Teda oodatakse. Lõputult. Ja kui ta siis lõpuks on… Kas siis ongi enam õige aeg?

Veidrad tegelased ja kummaline atmosfäär loovad hämara tausta sündmustele, mis leiavad aset ühes kõrvalises raviasutuses, kuhu Helen sõidab tuvastama ootamatult surnud ema, keda ta pole näinud kakskümmend aastat. Õõvastavas keskkonnas avastab noor naine võimuka dr. Schulze patsientide hulgast oma venna, kelle olemasolu meenub talle vaid häirivaist lapsepõlveunenägudest. Teadmatusest ja minevikust tulenev hirm teeb naisest kerge saagi peaarstile, kes rakendab tema peal oma kummalisi ravimeetodeid. Helenil tuleb teha valik, kas põgeneda tagasi linna või päästa vend ja leida vastus enda minevikule. Aga hirm jääb.