Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (14)

Gorikaturist

2023 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Raimo Jõerand, Meelis Arulepp

Raimo Jõeranna film räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Taagepera

2019 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Simm

Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tants vanakuradi vanaemaga

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Alice Järvet

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult. Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heino Eller. Quinta Essentia

2013 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Dorian Supin

Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist.

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Roman Toi intervjuu Tallinnas 21.07.2011

2011 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga Tallinnas 21. juulil 2011.

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga, küsitlevad noored viroonlased. Räägitakse üliõpilaseltside tegevusest ja liikmete seltsielust 1930ndatel. Roman Toi meenutab kaasõpilasi Jakob Westholmi gümnaasiumist, kes kõik, ühe erandiga, astusid seltsidesse. Roman Toi astus Vironia liikmeks Tartu ülikoolis õppides 1936. aastal. Ta meenutab, et korporatsioonis oli sõjavägi au sees. Kõik korporandid kuulusid tollal kaitseliitu. Väeteenistuse läbis Toi jalaväe pioneerkomandos. Ta on väeteenistusele tänulik, see kasvatas meesteks. Ta meenutab inimesi, kellega teda saatus kokku viis. Boris Kõrver musitseeris tihti Vironiale kuuluval Tartu parimal klaveril. Ülo Maramaa ja Hans Luts olid head organisaatorid ja lapsepõlvesõbrad, Kaljo Käärik, Konstantin Ollik ja Arvo Lainvee koolikaaslased. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Tõnisson 1868 - …

Jaan Tõnisson

1993 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Portreefilm Eesti rahvusliku suurkuju, riigimehe Jaan Tõnissoni elust ja saatusest.

Jaan Tõnisson (22.12.1868 – 1941?) oli üks tähtsamaid Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi, keda on sageli kõrvutatud ja ka vastandatud Konstantin Pätsiga. Tõnisson oli Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Ta oli Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige, samuti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste. Filmis kasutatakse Tõnissoni ja tema kaasaegsete tekste, ajaloolist foto- ning filmimaterjali, oma meenutusi jagavad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Diplomaadi saatus

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Riigimehe ja diplomaadi, Karl Friedrich Akeli elu lõppvaatusest kõnelevad tema tütred Asta Treude Tallinnas ja Lia von Sydow ning tütretütar Lii Heribertson Stockholmis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem I

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Esimene osa Mark Soosaare dokumentaalfilmist, mis räägib president Konstantin Pätsi elust ja tema rollist Eesti rahvusriigi loomisel.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saarlaste ühingu 35. aastapäeva pidu Torontos 1/2

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Saarlaste Ühing Torontos 35.aastapäeva pidu 01-02

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Saarlaste ühingu 35. aastapäeva pidulik tähistamine Torontos 1991. aastal.

Saarlaste ühing oli kõige vanem Kanada väliseestlaste ühing, kelle eestvedamisel ehitati Toronto Eesti maja. Pidulikul aastapäevaaktusel Torontos esinevad ühingu esimees Voldemar Gustavson, Eesti aukonsul Kanadas Ilmar Heinsoo, ettevõtja ja "soomepoiss" Johannes Vihma, hiidlaste seltsi esimees Edgar Link, sotsiaalteadlane ja ESTO ellukutsuja Robert Kreem. Praost Emanuel Lepik räägib Kuressaare sepast Aadu Kingissepast (Viktor Kingissepa vanaisa) ja tema perekonnast kui eestluse edendajast Saaremaal. Antakse üle tänukirjad aktiivsematele tegevliikmetele ja loetakse tervitusaadresse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestimaa Laul '88

1988 | Dokumentaalfilmid, Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Toomas Lepp

11. septembril 1988 toimus Tallinna laulväljakul seni kõigi aegade rahvarohkeim üritus Eestimaa laul ‘88, kus kuue tunni jooksul peeti sütitavaid kõnesid ja lauldi isamaalisi laule.

"Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerub 11. septembril 1988 üritusega Eestimaa laul, millest võtab osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõutakse Eesti iseseisvuse taastamist. Rahvarinde, karskusühingu, Eesti Raadio ja Kodamu korraldatud suurüritusel peavad kõnesid rahva juhid ja erinevate liikumiste eestvedajad, näitlejad loevad eesti luulet, isamaalisi laule laulavad ansamblid ja koorid, kõike saadab rahva tuline kaasaelamine ja poolehoid.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»