Otsingutulemused

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.

Eesti Televisiooni esimene mängufilm ehk NSV Liidu esimene telemängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.

Kolhoosi "Võit" asub juhtima uus esimees Raivo Kotkas. Tema eelkäija Mihkel Vutt on rakendanud käsumajandust, lasknud toodangul langeda, osa karjast on hukkunud. Olulist rolli majandi allakäigus mängib intrigaanist raamatupidaja Olep, kelle sulitembud on sundinud nii mõnegi hea töötaja kolhoosist lahkuma. Ka noor agronoom Salme kavatseb siit ära minna. Uus esimees aga võidab kolhoosnike usalduse ja taastab nende usu oma töö viljakandvusse.