Otsingutulemused

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Kümne filminovelli lood leiavad aset Eestis umbes saja aasta vältel, esimene lugu aastal 1820, viimane 1938 – aegadel, mil nupumehed leiutasid lennumasinaid, laevad hakkasid vee all sõitma, tsepeliinid heitsid pomme, lapsed korjasid vanametalli allveelaevade jaoks. Raha polnud, küll oli aga tahtmist! Hull aeg, loomingulised inimesed. Kõik lood on jutustatud erinevate ajalooliste tegelaste või nendega kokkupuutes olnud fiktiivsete tegelaste poolt. Nad esitavad oma lood erakirjades, päevikusissekannetes, luureraportites või unejuttudes, igaüks omal isiklikul viisil.

Pealtnäha on elu Eesti vabariigis rahulik, kuid vana rindehunt kindral Põdder aimab halba. Tallinn kubiseb konspiratiivkortereist ja piiri taha on kogunemas mässulisi. Märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust riigipöördekatsest ning verise öö sündmustest, kus kaalul on noore vabariigi ja noore abielupaari saatus.

19. august 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti Kongress tahab Vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas. Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada ... Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga ... oleks võinud.

Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma, teise osa tegevus leiab aset 27. oktoobril 1917, vahetult bolševike võimuhaaramise järel.

Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.