Otsingutulemused

Vargamäe talud Mäe ja Oru on omavahel vimma kiskunud vanaperemeeste noorusajast saadik. Kuigi nüüd on kumbki talu noorema põlvkonna majandada, ei ole vana vimm kadunud. Vanad peremehed ei saa üksteisega rahu tehtud isegi oma eluõhtul ja vaenu õhutab Oru talu pärija küsimus. Vargamäe vanad on ju veendunud, et mees sureb, aga koht jääb. Vargamäe noored näevad aga sealsamas ikka vaeva töö, elu ja armastusega, täpselt nagu vanasti. Kuigi üks neist loodab leida just Vargamäe soode ja väljade raskest tööst – vabatahtlikust sunnitööst - lunastuse viltuläinud elule. Üks aastaring saab täis ja järgneb teisele, inimesed tulevad, muutuvad ja lähevad, aga ...

Lähitulevik, suur kaubanduskeskus, ootamatult ristuvad kahe mehe teed. Põrkuvad nooruse uljus ja eneseotsingud ning elukogemus ja igatsus kaaslase järele. Meestel tuleb langetada otsustav valik ja seista vastu neid ähvardavale ohule.

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Alar Sudak, kunstnikunimega Elaan on Eesti teatri igavesse üksildusse määratud don Quijote. Sudaku unistus saada näitlejana ametlikult tunnustatud pole määratud täituma. Mees on neli korda lavakunstikooli ja ka mujale tulutult sisseastumiskatseid teinud. Vanatestamentlik lugu hea südamega saatanast, veesõjast, vastamata teatriarmastusest, kohtuõigusest ja kogukonna kättemaksust, mis kestab üle põlvkondade ja erinevate riigikordade. Saatus, millest Elaan ei suuda ka ise lahti lasta, kuna selles on nii palju draamat, milleta tema näitlejahing elada ei saa.

Magnus kasvab katkises peres, kus lastest eriti ei hoolita, ja mängib surmaga juhul-kui-mänge. Vanemate jutust on ta teada saanud, et oma kopsuhaigusega ei ela ta kuigi kaua. Noorukina on haigus küll välja ravitud, kuid ängistus on süvenenud. Magnus ei näe elul mõtet ega endal tulevikku. Isa, kes on oma raha teeninud valgustkartva äriga, loodab pojas elutahet äratada samade naudingutega, millega ta ise on harjunud. Magnus lähebki isa juurde, kuid tema loodab midagi muud.

Inglise kooliõpilased tulevad külla oma Tallinna eakaaslastele. Õpetajad loodavad näidata neile Eesti noorte elu häid ja ka mitte nii väga häid külgi. Nad ei oska aimata, kuivõrd nende lootused täide lähevad, sest siin pannakse noorte eneseväärikus ja usaldusväärsus, ausus ja julgus tõeliselt proovile.

Ülevaade Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Filmiamatööride Liidu (UNICA) 48. filmifestivalist ja 44. kongressist, seal nähtud filmidest ja üritustest. Räägivad UNICA žürii liige Joan Francesc Ainaud Barcelonast, žürii esimees Mark Soosaar, filmirežissöör ja -kunstnik Priit Pärn, amatöörfilmitegijad Prantsusmaalt ja Hollandist. Filmis on kasutatud lõike Dziga Vertovi tööst "Inimene filmiaparaadiga" ja katkendeid konkursifilmidest.

Omaaegne eestlaste kuukalender ning sellega seotud uskumused ja kombestik. Filmis vahelduvad arhiivikaadrid lavastatud stseenidega, milles kujutatakse talurahva töid ja tegemisi. Jagatakse vanarahva tarkusi ja õpetusi selle kohta, milliseid töid võis teha vana kuu ajal ja milliseid noore kuu ajal.

Mark Soosaar vestleb markantse härrasmehe Leonhard Venega (1902-1994), kes on teadmisjanuline iseõppinud vanavarakoguja. Meossaare karjamõisas elav härra Vene on terve elu muretsenud vanavara kogumise, restaureerimise ja sellele väärilise koha leidmise pärast. Vanahärra mööblikollektsiooni kaunid esemed täidavad karjamõisa saali, ise elab alati naeratav ja justkui eelmisest ajastust pärit härra puritaanlikult väikeses köögis. Vene õpib prantsuse keelt ja kritiseerib Einsteini relatiivsusteooriat. Vanahärra elab üksikuna ja toitub lihtsalt, sest seksuaalselt tagasihoidlik olles vaimsed võimed tõusevad ja tüsenemine on märk vaimuvaesusest.

Ameerika eestlaste 1976. aastal Lakewoodis loodud filmiversioonis on August Kitzbergi draama tegevus viidud keskaega. Ekraniseering algab jutustusega orjapõlvest keskajal. On talv, parun kutsub mõisasse kupja ja annab pastori kaudu käsu pidada suur hundijaht ning tuua mõisasse ka kõik libahundid – metsas elavad erakud. Lambanahksetes kasukates talupojad asuvad hunte jahtima. Metsas elab väikeses onnis orjapõlve eest varjus Tiina koos emaga. Kütid avastavad onnikese ja võtavad Tiina ema kinni, tüdruk pääseb lumisesse metsa pakku. Tiina emale määrab mõisnik karistuseks 20 kepihoopi külainimeste silme all. Tiina näeb ema karistamist ja surma ning jookseb metsa. Hilisel talveõhtul ootab Tammaru talus koju peremeest, kes oli ...