Otsingutulemused

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Eesti Vabariik tähistab 100 aasta juubelit. Sajandi jooksul on Võru linn läbi ja üle elanud kogu riiki rõõmustanud ja vapustanud sündmused – vabanemise ja taasvabanemise, maailmasõjad ja küüditamised, purustused ja ülesehitustööd. Võrukale on Võru maailma keskpunkt. Tema jaoks sünnibki kõik siin. Mis teeb selle elu elamisväärseks?

Mänguline fantaasiajutustus Tallinnast läbi siinsete elanike lugude. Kokku saavad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luukered. Pealtnäha erinevaid lugusid seob pea poole tuhande aasta vanune Tallinna legend. 1535. aastal hukati Tallinnas talupoeg Mattise tapnud mõisnik Johann von Üxküll. 12 nüüdset tallinlast rekonstrueerivad kaamerate ees selle vana loo – loo õigusest ja võrdsusest.

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.

Kroonikafilmis viiakse vaataja visuaalsele reisile lähiminevikku, kus aasta algul valitsev ülim optimism asendub aasta edenedes kainestava reaalsusega. Pühendatakse tähelepanu kohustuslikele sündmustele: vabariigi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt Estonia teatris. Edasi liigub lugu uue õiguskantsleri ja palju poleemikat tekitanud vabadussamba temaatika juurde. Kaamera jõuab ka 2008. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud Uma Pido ja punklaulupidusid kajastama. Finaalis muutub aktuaalseks kohalejõudnud majanduskriis ja sellega kaasnevad dramaatilisused. Film pakub pistelise valiku aastal 2008 toimunud suurtest ja väiksematest sündmustes.

Aleksander on andekas noormees, kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata. Mõtted karjäärist, perest, ülikoolist või sõjaväkke minekust tunduvad talle võõrana. Teda justkui ei huvita miski. Õnnetuseks ei oska oma pojale nõu anda ka Aleksandri vanemad ega sõbrad. Aleksander on aastaid kõrvalt jälginud, kuidas elavad teised inimesed ning jõudnud arusaamisele, et ei taha saada nende sarnaseks. Aleksander tahab teistsugust elu. Aga millist just - seda ta ei tea veel. Siinkohal tuleb poisile appi tema onu, kes sõidutab poisi Võrumaale oma venna mõisa, kus pesitseb geeniuste ja hullude seltskond, kellele ükski müsteerium ei tekita probleeme.

Reginleif on intelligentne teismeline tütarlaps, kelle vanemad on juba aastaid lahus elanud. Ta vanemad ei ole just kõige tavalisemad inimesed, mõlemad on eesti punkroki pioneerid 1980ndaist: Anu ja Tõnu Trubetsky. Kahe kodu vahel liikudes ja palju üksi olles on Reginleifist saanud tugeva ja terve eneseteadvusega noor neiu.

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.