Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (10)

Seltsimees laps

EV 100 filmid

2018 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Moonika Siimets

Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.

On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Risttuules

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Martti Helde

Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saatana pisar

1993 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Marek Piestrak

Eesti ja Poola ühistööna valminud poola režissööri Marek Piestraki lavastatud põnevik kujutab võitlust saatanliku vandenõu vastu Eestis 1939. aasta augustis.

1939. aastal on Eestis taas kord vastamisi baltisaksa parun Preimann ja põline eestlane Leppikson. Selles mängus virguvad kurjad jõud - nõukogude vastuluure ja fašistliku Saksamaa diplomaatia, sundunenäod ja must maagia, satanistid ja reeturid. Neile vastandub poolatarist kirjaniku Joanna ja eestlasest detektiivi Gunnari vaprus ja armastus. Kas nad suudavad ära hoida maagilist ohvrirituaali, mis kutsub välja Saatana, ja kas sellest piisab, et päästa Euroopa poliitilise tehingu - Molotovi-Ribbentropi pakti - küüsist?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvesõda

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ajalooline ülevaatefilm eestlastele märksa vähemtuntud suvesõjast 1941. aasta juulist oktoobrini, mil tekkis lootus vabaneda Nõukogude võimu alt.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimene, keda polnud

1989 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Peeter Simm

Eesti raadioinimestele pühendatud Peeter Simmi ajastufilmis kajastub sündmusi Imbi Valgemäe, Mari Möldre ja Ruut Tarmo elust. Kasutatud on teatri- ja raadiotöötajate suulisi ja kirjalikke mälestusi.

Imbi Tamme lapsepõlve taustaks on raadioeetrist kuuldud helid ja hääled. Täiskasvanuks on talle määratud saada Eesti rahvale saatuslike 40ndate kataklüsmides. Noore naise lootusrikas algus optimistliku raadiohäälena Stalini-aegses Eestis põrkub aga ajastu tegelikkusele, kus inimeste saatus, kannatused ja õnn oleneb võimust ja ideoloogiast. See on pühendus- ja mälestusfilm nendele, kelle hääl on saatnud paljude põlvkondade elu.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Metskannikesed

1980 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa lavastatud sõjalis-patriootiline seiklusfilm imperialistide agentide ja nende käsilaste tabamisoperatsioonist sõjajärgses Eestis.

1947. aasta. Sõda on lõppenud, kuid Eesti metsad varjavad ikka veel relvastatud mehi. Kui saabub teade, et oodata on välisluure dessanti metsavendade toetuseks, asub julgeolekuohvitser Rein Taim juhtima NKVD vastuoperatsiooni Lääne diversantide ja Eesti metsavendade juhtide tabamiseks. Tema rühmal tuleb dessandiks maskeerituna jõuda metsavendade peidukohta, võtmeisikuteni selles rindejooneta võitluses. Rein teab, et valearvestuse eest maksab ta omaenda ja sõprade eluga. Kui rühm kohtub pealik Sandri ja tema meestega, algab mäng, milles näiline ja tõeline lakkamatult kohti vahetavad, mäng elu ja surma peale, milles proovitakse läbi aated ja südametunnistus.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Legendi loojad

1963 | Harrastusfilmid, Mängufilm | Režissöör: Evald Mägi

Kanada eestlaste amatöörmängufilm metsavendade võitlusest okupatsioonivõimudega ja unistusest taastada Eesti vabadus.

Kanada eestlaskonna 1960–1963. aastal valminud mängufilm kujutab Eesti olusid aastatel 1946–1947, mil metsavennad võitlesid okupatsioonivõimudega, ootasid uut sõda ja lootsid taastada Eesti Vabariigi. Metsavendade punkris elab vastupanuvõitlejate grupp kapten Lembit Mõtuse juhtimisel. Mehed unistavad Eesti vabastamisest ja peavad lahinguid kohaliku nõukogude väeosaga. Pärast vägistamiskatset metsas asub metsavendade juurde elama ka Lembitu kaunis pruut Linda. Metsavennad röövivad raharongi ja saadud miljon rubla otsustatakse jagada sajale lähitalule sundmaksude tasumiseks. Rasketes lahingutes hukkuvad külamees Endel, metsavaht Juhan ja tema naine Maali. Ent ellujäänud unistavad endiselt vabast Eestist.
Peida sünopsis Ava sünopsis