Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (13)

Need, kes julgevad

Filmi originaalpealkiri islandi keeles: Deir Sem Dora

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ólafur Rögnvaldsson

Ajaloodokumentaal vaatleb Balti riikide iseseisvuspüüdeid ja lääneriikide reaktsiooni nendele aastail 1989 – 1991.

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Spe Fretus - lootusele tuginedes

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kaido Leesme

Eestist pärit baltisaksa juurtega admiral Krusenstern oli maadeuurija, kes sooritas esimese ümbermaailmareisi Vene lipu all ja kelle „Lõunamere atlas“ oli ligi sajandi jooksul meresõitjatele asendamatu teejuht. Tema elu ja töö ajaloolist tausta selgitavad ajaloolased Urmas Dresen, Erki Tammiksaar, David Vseviov ja Jüri Kuuskemaa.

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minu Leninid

1997 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Hardi Volmer

Hardi Volmeri teine täispikk mängufilm on põnevuskomöödia 20. sajandi alguse legendaarse eesti rahvuslase Aleksander Kesküla rahvusvahelistest intriigidest Suur-Eesti loomise nimel.

Noor ja ettevõtlik Aleksander Kesküla kavatseb ära kasutada enamlaste juhti Leninit, et tekitada Venemaal Saksamaa rahadega revolutsioon ja luua Venemaa loodeosas Suur-Eesti. Julgeolekukaalutlustel otsitakse ja koolitatakse Leninile viis teisikut, kes kõik lõpuks Venemaale revolutsiooni tegema sõidavad. Kuidas lepib sellega päris-Lenin, kuidas teda ümbritsevad naised ja võitluskaaslased - need on küsimused, mille vastused sünnivad Kesküla leidlikus peas veel enne, kui asjaosalised ise küsidagi taipavad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mu elu on avatud raamat

1997 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit.

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Ernst Jaakson oma kodus Bronxville`is, New Yorgis, 19.10.1996

1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi peakonsul Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgis, 19. oktoobril 1996.

1991. aastal nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures, saades peagi USA diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastast sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani 1998. aastal. Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgi äärelinnas oktoobris 1996.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Trivimi Velliste kõne tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil ÜROs

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 21.04.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste esineb kõnega New Yorgis toimuval ÜRO tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut käsitleval konverentsil 21. aprillil 1995.

Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜROs Trivimi Velliste toetab Eesti valitsuse nimel Euroopa Liidu ja kuue sellega assotsieerunud Ida-Euroopa riigi seisukohta, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut tuleb tähtajatult ja tingimusteta pikendada. Eesti toetab strateegiliste relvade piiramise leppeid START 1 ja START 2 ning loodab, et peatselt sõlmitakse ka tuumakatsetuste täieliku keelustamise leping. Velliste sõnul ei toonud külma sõja lõpp endaga kaasa kohest rahu, kuid võimalikuks sai ulatuslik tuumadesarmeerimine. Velliste toonitab, et külma sõja rinderiigina olid okupeeritud Eestis võõrriigi tuumarelvad ja seetõttu eesti rahvas teab liigagi hästi, mis on tuumaoht, ning teeb kõik endast oleneva, et seda tulevikus ära hoida. Eesti jätkab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49.istungjärgul 28.09.1994

1994 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul New Yorgis 28. septembril 1994.

28. septembril esineb ÜRO Peassamblee 49. istungjärgul sõnavõtuga Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik, kes käsitleb kõne alguses ka reisiparvlaeva Estonia traagilist hukku. Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik rõhutab oma kõnes uue ajastu algust Eesti välispoliitikas pärast võõrvägede lahkumist. Vägede väljaviimine loob eeldused Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimiseks ning on esimeseks sammuks Balti regiooni julgeoleku saavutamisel. Ministri sõnul on mõjusfääride poliitika Eestile vastuvõetamatu. Hoiduda tuleks inimõiguste küsimuste politiseerimisest ning tugevdama peaks rahuvalvemehhanisme. Jüri Luik rõhutab Balti riikide integratsiooniprotsessi kiire kaasamise olulisust ja selle tähtsust mitte üksnes neile riikidele, vaid kogu Euroopa stabiilsusele ja arengule tervikuna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47.istungjärgul 29.09.1992

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul 29. septembril 1992.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46.istungjärgul 10.10.1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti alaline esindaja ÜRO juures ja Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs Ernst Jaakson kõneleb ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul 10. oktoobril 1991.

Eesti võeti ÜRO liikmeks 46. istungjärgu alguses 17. septembril 1991. Eesti esimeseks alaliseks esindajaks ÜRO juures saab Ernst Jaakson. ÜRO korra kohaselt esitab Ernst Jaakson täiskogule ülevaate Eesti poliitikast ja lahendamist nõudvatest probleemidest 10. oktoobri koosolekul. Jaakson ütleb oma avalduses, et Eesti rahvas on lõpuks teostanud oma igivana unelma enesemääramisest ja Eesti riiklik iseseisvus on taastatud ja tunnustatud paljude riikide poolt. Eesti väärtustab kõrgelt vastuvõttu ÜRO liikmesriigiks ja on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Täname neid, kes meid selles võitluses toetasid, eriti Islandi. Suursaadik Jaakson mainib, et eestlased teavad hästi, mida tähendab elada võõra võimu all, ja seetõttu Eesti toetab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Täievoliline esindaja

Originaalpealkiri vene keeles Полномочный педставитель

1989 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Dokumentaalfilm Fjodor Raskolnikovist, kes oli 1930–1933 täievoliline Nõukogude Liidu esindaja Eesti Vabariigis.

Dokumentaalfilm Eesti Vabariigis resideerunud Nõukogude Liidu suursaadik Fjodor Raskolnikovist. Vene revolutsionäär, Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat, kirjanik ja ajakirjanik oli aastatel 1930–1933 täievoliline Nõukogude Liidu esindaja Eesti Vabariigis. Meenutatakse Raskolnikovi osalemist 1917. aasta revolutsioonis, samuti diplomaatilist ja kirjanduslikku tegevust ning elu lõpul 1939. aastal juba põgenikuna Prantsusmaalt kirjutatud avalikku kirja Stalinile, mis talle ka saatuslikuks sai. Kasutatud on hulgaliselt ajaloolisi arhiivikaadreid ja fotosid. Raskolnikovi saatusest räägivad diplomaadi lesk Muza Raskolnikova ja Raskolnikovi tundnud kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»