Otsingutulemused

Baltisaksa juurtega tudeng Christian von Wistinghausen tuli 1995. aastal esimest korda oma esivanemate kodumaale Eestisse ja otsustas emotsioonide ajel osta ära varemeis Leetse mõisa, millest oli vanematelt nii palju kuulnud. Ta nägi selles vene sõjaväe ja hiljem kohalike hulkurite poolt lagastatud mõisas väljakutset, millele tema hammas ja rahakott peale hakkaksid. Appi tuli vene erusõjaväelane Viktor, kes samuti tahtis näha Leetset tuhast tõusmas. Nende kahe usk ja veendumus ning aja jooksul Christiani fanatismist tuld võtnud ülejäänud Wistinghausenid on trööstitu Paldiski vahetusse lähedusse tagasi toonud vanade aegade hinguse.

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.