Otsingutulemused

Baltisaksa juurtega tudeng Christian von Wistinghausen tuli 1995. aastal esimest korda oma esivanemate kodumaale Eestisse ja otsustas emotsioonide ajel osta ära varemeis Leetse mõisa, millest oli vanematelt nii palju kuulnud. Ta nägi selles vene sõjaväe ja hiljem kohalike hulkurite poolt lagastatud mõisas väljakutset, millele tema hammas ja rahakott peale hakkaksid. Appi tuli vene erusõjaväelane Viktor, kes samuti tahtis näha Leetset tuhast tõusmas. Nende kahe usk ja veendumus ning aja jooksul Christiani fanatismist tuld võtnud ülejäänud Wistinghausenid on trööstitu Paldiski vahetusse lähedusse tagasi toonud vanade aegade hinguse.

1905. aasta jõulud Vigalas on kõike muud kui rahupühad. Mõis on talurahva mässus rüüstatud, õhus on tulekahju vingu ja vältimatu karistuse eelaimust. Talurentnik Bernhard Laipmanni naine palub teda ära sõita, sest rahva seas autoriteetne mees on võimudele nagunii pinnuks silmas. Laipmann kõhkleb. Teda innustavad vabaduse ja võrdsuse aated, kuid ta võõristab revolutsiooni vägivaldsust. Mõisa rüüstamisel ta ei osalenud, seega pole tal ju süüd. Ometi ta vangistatakse valekaebuse alusel. Ta on valmis halvimaks. Siiski tuleb tal veel kord valida ja selle otsustava valiku hetkel ta enam ei kõhkle. Vigala rahvajuhi Bernhard Laipmanni saatus on saanud legendiks. 1905. aasta revolutsioon ja mõisate põletamine ...