Otsingutulemused

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Eesti NSV Saksa fašistlikust okupatsioonist vabastamise ning võidu 40. aastapäevale pühendatud film käsitleb arhiivimaterjalide alusel sõjajärgseid taastamisaastaid vabariigis. Abiks vanad fotod ja filmikaadrid, jutustab film Teises maailmasõjas purustatud Eesti taastamisest ja elust pärast sõda. Sõnas ja kaadris on palju tuntud kultuuriinimesi, aga ka partei- ja valitsustegelasi.

Suislepa inimesed. Inimlik, soe ja poeetiline film sugupõlvest, kes ei tunnista töös aastaid, vanadust ega väsimust, kellel on õnnestunud tabada igapäevases imet, süveneda inimestesse, sulada loodusse, näha maailma nagu ta on - ja armastada teda. Stsenarist-režissöör Peep Puks, operaator Harri Rehe.

Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi tellitud film annab ülevaate Lõuna-Eesti kuppelalade maaparanduse tehnoloogiast. Kevadel kuivavad kuplite tipud kiiresti. Oleks õige aeg külvata, kuid põhjanõlvadel ja lohkudes on lumi alles sulamata. Kuni lohud ja jalamid külviks tahenevad, on tipud juba nii kuivad, et külvatud seeme ei idane. Mida teha? Kas jätta see küllalt suur ala põllumajanduslikult kasutamata? Probleemid lahendab kompleksne maaparandus. Kirjeldatakse maaparandusega seotud probleeme ja plaane. Teemat kommenteerivad oma ala asjatundjad.

Eestimaa Kommunistliku Partei 60. aastapäevale pühendatud filmis tutvustatakse partei ajalugu, jutustatakse kommunistliku partei põhilistest arenguetappidest varastest marksistlikest ringidest kuni tänapäevani. Kasutatud on ohtralt vanu fotosid ja kroonikakaadreid.

Arutletakse selle üle, kuidas muudab põllumajanduse rasketehnika meie põllumuldade struktuuri. Mis juhtub viljakandva pinnasega, kui sellest käib üle raske põllumajandustehnika? Kas põllumeeste suured abilised, mulda kobestavad vihmaussid jäävad ellu? Probleemi uuritakse Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Asja olemust selgitavad tehnikateadlased Edvin Nugis ja Abram Lurje ning künnimeister Kustas Lund. Pildi- ja kujundirohket filmikeelt toetavad ka lihtsate põllumeeste kaadritagused arvamused.

Üleliidulise koondise Põllumajandustehnika tellitud tehnilis-propagandistlik film nn Rapla meetodist. Film on mõeldud kolhoosi- ja sovhoosijuhtidele ning spetsialistidele, aga ka parteitöötajatele ja põllumajandusorganitele. Tutvustatakse Rapla rajooni efektiivset süsteemi varuosade arvestamisel ja varustamisel, millel on tähtis roll plaanimajanduses ning tõstab remonditöökodade ja masinaparkide töötempot ja -kvaliteeti.

Terav probleemfilm puudujääkidest ja ametkondadevahelisest koordineerimatusest suure võimsusega traktoritele kivikaitseseadmetega mitmehõlmalise adra projekteerimisel ja tootmisel. Intervjuud NSVL traktori- ja põllumajandusmasinatööstuse ministeeriumi üleliidulise tootmiskoondise Sojuzpotšvoma ja Odessapotšvomaš peainseneridega ja teiste põllumajandusmasinate konstrueerimise ja ehitamise eest vastutavate juhtidega. Film valmis koostöös koondisega Eesti Põllumajandustehnika.

Maa ei ela masinateta, linn ilma leivata. Linnastumine on kiiresti muutnud elu- ja töökorraldust maal. Need, kes kunagi linna läksid, hakkasid seal masinaid ehitama, ehitusmaterjale ja väetisi tootma, milleta kaasaegne põllumajandus elada ei saa. Milline on Eesti põllumeeste töökorraldus ja mida on saavutatud oma ala spetsialistide töö ja eestvedamisega erinevates põllumajandusharudes, kaasaegse tehnika arendamise ja tublide maainimeste tööga, näitab film. Stsenarist Edgar Tõnurist, režissöör-operaator Mati Põldre.