Otsingutulemused

Kodu. Sinu kodu. Sinu ruum. Sinu mälestused. Sinu asjad. Üks silmapilk ja see kõik on kadunud. Lood kaheteistkümnest ukrainlasest, kes pidid ootamatult oma kodust lahkuma, võttes kaasa vaid esmavajaliku ja mõne olulise asja, mis kõneleb nende mahajäetud elust.

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Balti Ülikooli asutasid laastatud Hamburgis 1946. aastal balti päritolu õppejõud. Mõttega põgenike ülikoolist tuli välja Riia Ülikooli endine aserektor professor Fricis Gulbis. Hamburgis kohtus ta teiste Balti riikide esindajatega ja koos üritasid nad taotleda nõusolekut alustada akadeemiliste kursustega. Ülikooli saatis edu, kuid peagi algasid probleemid. Sõna „Balti” ei saanud enam kasutada. Õppejõude lasti lahti, üliõpilaste arvu vähendati ja kõigil soovitati tungivalt emigreeruda. Ülikooli sulgemine oli vältimatu, kuid ikkagi õnnestus rektoraadil see kolm ja pool aastat käigus hoida ning anda paljudele noortele võimalus paremale tulevikule. Endised üliõpilased kõigist kolmest Balti riigist räägivad oma loo, lisaks haruldased filmikaadrid, arhiividokumendid ja fotod.

Ivar Heinmaa on sõjaoperaatorina töötanud kõigis maailma kriisikolletes: Tšetšeenias, endises Jugoslaavias, Afganistanis, Iraagis, Palestiinas, Kolumbias. Tihtipeale sõna otseses mõttes surmaga silmitsi. Ivar jätab hüvasti oma naisega ja läheb järjekordsele tööreisile. Selle reisi jooksul tutvustatakse vaatajale ka tema kõiki eelmisi reise, sõjakoledusi, julmust, jõhkrust, labasust, inimeste loomastumist, haigusi, surma ning juureldakse ka põhjuste üle, miks ja kuidas on üldse võimalik, et sellised asjad meie ümber tsiviliseeritud maailmas toimuvad.

Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Nendes poliitilistes tõmbetuultes on Eesti Vabariik arenenud 7 aastat. Esialgu, tundub, on kõik tasapisi laabunud. Film kirjeldab läbi konkreetsete inimeste meie elu ja lootusi täna ja püüab lahti mõtestada lähiminevikku ja projitseerida tulevikku.

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

Täispikk dokumentaalfilm „XX sajandi dokumentaalmüsteerium. Kristuse dilemma“ on pühendatud Esimeses Tšetšeenia sõjas langenutele. Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest. Poliitiliste sündmustele annab kõrvalseisva mõõtme põimitus piibellike motiividega.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Tuntud võimlemispedagoog ja -instruktor, Õisus sündinud Ernst Idla lõpetas Berliinis kehalise kasvatuse instituudi ja hakkas arendama võimlemiskultuuri Eestis. Sõjapõgenikuna Rootsi sattunud, jätkas ta oma missiooni seal. Tema võimlemiskoolkond on väga hinnatud ning pälvinud maailmas suure tuntuse. Praegu on see tegevus koondunud Idla-keskusesse Stockholmis, kus isa tööd jätkab tütar Ingrid Idla.