Otsingutulemused

Tänaval ringi käies või oma töökaaslasigi vaadates on pea võimatu näha, mis toimub tegelikult inimese hinges. Milliste tegevustega ta end vabal ajal lõbustab, mis talle tegelikult korda läheb? Filmitegijad uurivad, millised on tavaelus need inimesed, kes pidupäeval on valmis astuma püünele ja riided seljast heitma. Jälgitakse kahe burleskitari tegemisi.

Nõukogude ajal varastati hoolega riiki. Kui midagi paremat ei olnud, kõlbas kotti poetamiseks ka raudnael. „Vene ajal varastati kõike peale sooja sita!“ kinnitab filmis elukogenud elumees. Nostalgiatripp lähiminevikku pakub vinjetikesi tavalistest eestlastest, kes varastasid riiki ja andsid niimoodi ka oma panuse Nõukogude Liidu hääbumisse. Manfred Vainokivi kogus oma filmi jaoks inimeste meenutusi riigi tagant näppamisest, rahva räägitud lugudele andis lustliku vormi Andrus Kivirähk. Varguselugusid raamib terve aasta kestev lõputu eesti pulm. Humoorika pulmaloo peaosades säravad Arvo Kukumägi, Tambet Tuisk, Kristina Märtin ja Marek Reinaas.

Kunstnik ja üritustekorraldaja Tarmo Ladva on võtnud eesmärgiks rajada Eesti äärealale Taheva valda Laanemetsa külla Kartuli Wabariigi, muuseumi kartuli kui eesti toidu sümboli tutvustamiseks ja ajaloo mäletamiseks. Lennukad ideed, nagu vannikino ja pärimusteater, takerduvad aga rahanappuse ja üleüldise skeptitsisimi taha. Entusiast ei taha alla anda, vaid üritab edasi.

Kes meist ei tahaks elada keset kaunist ja puhast loodust? Ja kes meist poleks näinud kusagile metsa või kraavi sokutatud prahihunnikuid? Ülgase külal on Eesti kõige mustema küla kuulsus. Siinses karjääris laiutavate rehvivirnade ja ehitusjäätmetega on asunud võitlusse noor külamees Maiko. Tal pole muid abivahendeid, kui isiklik maastikuauto ning omaenda aeg ja jõud. Kunagi loodab ta Ülgase päris puhtaks saada.

Üheks peategelaseks on 150 elanikuga Lääne-Virumaal Emumäe jalamil asuv Salla küla, kus on oma kool, küntud põllud ja korras kodud ning milles peegeldub eesti maarahva kultuur ja igapäevased tegemised. Külla on tulnud elama uusi inimesi, taastatakse talusid, tähistakse vastlaid ja jõule, tegutsevad seltsid. Teiseks peategelaseks on turismiettevõtja ja külaelu aktivist Hando Kuntro, kes on giidiks ja matkajuhiks Emumäe maastikukaitsealal. Mäe pealt vaatetornist kaugusse vaadates tuleb mehele häid mõtteid kohapealse elu edendamiseks, koostööks. Salla poe juures ringi vaadates näeb aga neid, kes tulevikule mõelda ei taha. Kokku moodustub üks kirju tervik.

Edule orienteeritud ühiskonna halastamatus olelusvõitluses otsivad kohta kolm erineva sotsiaalse tausta ja maailmavaatega meest: anarhistlik luuser Georg, keskealine intellektuaal Peeter ja noor yuppie Arto. Kui pilvevaatleja Georg pole veel leidnud kohta elus, siis vabamees Peeter on selle kaotanud ning neist kahest on saanud "lootusetud luuserid“. Arto elu on seevastu täis väljakutseid ja õnnestumisi. Mehed üritavad sõnastada oma arusaamu elust, tööst, eneseteostusest, vabadusest. Need on igavikulised küsimused, millele vastamine nõuab julgust ja enesepaljastust.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.